Soome rahandusministeerium on alandanud riigi selle aasta majandusprognoosi 0,2 protsendile, kirjutab Kauppalehti.
Aprillikuises ennustuses oodati kasvuks veel 0,4 protsenti.
2015. aasta kasvuennustus püsib endiselt 1,4 protsendil ja 2016. aastaks oodatakse 1,6protsendist kasvu.
2015. aastal mõjutab nõudlus majanduskasvu positiivselt, erandiks on siin avaliku sektori investeeringud. Rahandusministeerium ennustab ekspordi kasvuks 4,6 protsenti. Majapidamiste reaalsissetuleku kasv jääb siiski nõrgaks ja erakulutused kasvavad vaevaliselt.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Ministeerium ennustab järgmiseks aastaks töötuse kasvu 8,5 protsendini.
Riskikoht on selles, kuidas kiiresti ja jõuliselt reageerida rahvusvahelise nõudluse paranemisele. Rahandusministeeriumi hinnangul jääb Soome majanduse taastumine nii mõnegi konkureeriva riigi omale alla.
Danske Banki hinnangul mõjutavad Soome majandust lisaks Venemaale ka tööealise elanikkonna vähenemine ja tööstuse ümberkorraldamine, kirjutab Helsingin Sanomat. Kui sellele liita Euroopa Keskpanga range rahanduspoliitika ja investeeringute nõrkus, on panga hinnal tulemuseks Soomele majanduskasvu kaotatud aastakümme.
„Vene majanduse üllatav pööre tuli Soome jaoks kõige halvemal ajal, kui riik kannatas just Nokia lahkumise järellainetuse all,“ ütles Danske Banki ökonomist John Brotherus.
Siiski on näha suhtumise muutuse esimesi märke. „On hea, et läänesuunaline eksport on pöördunud.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Soome keskpanga teatel jääb riigi SKP sel aastal samale tasemele, see on kehvem detsembris tehtud 0,6%-lise kasvu prognoosist, vahendas Bloomberg.
Esimeses kvartalis muutus Soome majanduslangus hullemaks, vahendab Bloomberg.
Äripäeva arvates on praegusel Soome masu ajal Eesti suurtel tööstusettevõtetel just õige aeg sealseid konkurente või äripartnereid ära osta.
Autokeskuse sisekliima peab toimima märkamatult. Mugav temperatuur, töökindel jahutus ja energiatõhus küttesüsteem mõjutavad iga päev nii klientide esmamuljet kui ka töötajate heaolu ning hoone kasutuskulusid. Kolm Eesti autokeskust kinnitavad, et erinevate tehniliste lahendustega on võimalik eesmärk saavutada – luua töökindel, nutikalt juhitav ja energiasäästlik sisekliima.