Baltimaad ja Poola ei taha itaallast ELi välispoliitikat juhtima

Peamine põhjus on, et praegune ELi eesistujariik Itaalia pole Venemaa käitumise suhtes Ukrainas võtnud piisavalt tugevat seisukohta.

Kui tänavu veebruarist saadik Itaalia välisministriks olnud Federica Mogherini saatis Venemaa presidendile Vladimir Putinile läinud nädalal kutse oktoobris Milanos toimuvale ELi ja Aasia riikide tippkohtumisele, on ka mitmed teised Venemaa suhtes tugevamaid sanktsioone pooldavad riigid asunud Poola ja Balti riikide seisukohta toetama, kirjutab leht.

"Harva on vastuseis nii avalik," tunnistas üks diplomaat lehele.

Mogherini vastu kasvab skepsis ka Euroopa Parlamendis - ta on ametis olnud vaid tänavu veebruarist. FT kirjutab, et tal ei ole ei kogemust ega kaalu. Samas on tema kandidatuuri toetamas Prantsusmaa, kinnitas Prantsusmaa president nädalavahetusel telefonivestluses Itaalia peaministriga.

Lehe andmeil on vähe lootust, et kõrgeks välisesindajaks võiks saada ka Poola välisminister Radoslaw Sikorski või Rootsi välisminister Carl Bildt.Võimaliku kompromisskandidaadina nimetatakse  ELi arenguabi volinikku, Bulgaariast pärit Kristalina Georgievat.

ELi valitsusjuhid arutavad ELi tippametikohtade täitmist sel kolmapäeval. Siis on võimalik arutada ka uute rangemate sanktsioonide kehtestamist Venemaa suhtes. Itaalia on neid riike, kes rangemaid sanktsioone ei toeta.