Kanada õliliivad leevendavad ELi nõudeid ka Eesti põlevkiviõlile

Teisipäeval kirjutas Wall Street Journal, et Kanada on saavutanud olulise võidu, sest Euroopa Liit on kõrvale heitnud plaani käsitleda Kanada naftaliivadest toodetud transpordikütust kui naftast suurema saastega kütuseliiki. Nii on kõrvaldatud oluline tõke selle kütuse eksportimiselt Euroopa Liitu.

Kanada võit mõjutab ka Eestis toodetud põlevkiviõli.

„Eesti jaoks positiivse arenguna ei erista Euroopa Komisjoni välja käidud viimane kütuse kvaliteedi direktiivi rakendusakti eelnõu enam kasvuhoonegaaside vähendamise kohustusi vastavalt spetsiifilisele tooraineliigile,“ kinnitas majandusministeeriumi avalike suhete osakonna juhataja Rasmus Ruuda. „Selline lähenemine sobib Eestile põlevkividiisli tootmise korral diisli müümisel ELis (sarnaselt ka Kanadale nende õliliivade ekspordil ELi).“

Mustand seab mittekonventsionaalsetele kütustele, mille hulka on arvatud ka põlevkivi, naftaga võrdse vähendamiskohustuse ehk kütuste keskmise vaikeväärtuse, mis tuleb aluseks võtta vähendamiskohustuse täitmise arvestamisel, selgitas Ruuda. Kuna põlevkivi on võrdsustatud toornaftaga, siis oleks ka põlevkivist toodetud kütuste puhul heite vähendamise kohustus 6%.

Ruuda lisas, et praegu paistab, et loobuda plaanitakse ka vahepeal välja pakutud nõudest eelnõu rakendusakti üle vaatamiseks 2016. aastal. Sellega oleks võinud uuesti kõne alla tulla toorainepõhine lähenemine ning põlevkivi taas löögi alla sattuda. Taoline klausel oleks vähendanud õigus- ja investeerimiskindlust Eesti põlevkivitöösturitele.

Komisjoni viimane ettepanek pakub välja kütuste keskmise vaikeväärtuse sätte ja ei sisalda ülevaateklauslit. „Eesti jaoks on oluline sellist sõnastust hoida,“ ütles Ruuda.

Eesti on muudatuse poolt kostnud kõige kõrgemal tasemel. Teema oli üleval endise peaministri Andrus Ansipi ja Euroopa Komisjoni presidendi Jose Manuel Barroso kohtumisel 2013. aasta kevadel.

„Eesti maine Euroopas on selline, et ega me iga tühja asja pärast komisjoni poole ei pöördu. Kui tunneme, et komisjoni sekkumine on vajalik, alles siis pöördume. Ja sedavõrd tõsisemalt meie pöördumisi ka võetakse, kommenteeris Ansip toona Äripäevale, avaldades lootust, et direktiivi rakendusakt saab olema Eesti põlevkivi sõbralik.

Ansip viitas, et põlevkivist elektri tootmine on aktsepteeritud tegevus, kuid süsinikdioksiidi emiteeritakse sellisel juhul kaks korda rohkem kui põlevkivist õli tootes. Seega keskkonna saastamise mõttes põlevkivist elektri tootmine on saastavam kui põlevkivist õli tootmine. Lisaks tähendanuks rakendusakt varasemal kujul Eestile arvestatavaid sotsiaalseid probleeme, majanduskasvu aeglustumist, teadus- ja  arendustegevuse pidurdumist.

Wall Street Journali artiklist paistab, et suure osa lobitööst Euroopa Komisjonis on siiski ära teinud just Kanada, kulutades sellele pikki aastaid ning ähvardades Euroopa Liitu isegi WTOsse kaevata. See oli osa ka ELi ja Kanada läbirääkimistest vabakaubanduslepingu üle, mis läinud kuul allkirjastati.

„Surve Kanadast oli tohutu,“ möönis lehele üks komisjoni ametnik.

Teade Euroopa Komisjoni meelemuutusest langes kokku 700 000 barreli Kanada naftaliivadest toodetud õli jõudmisega Itaaliasse pärast esimest saadetist, mis jõudis mais Hispaaniasse. Kanada valitsuse argument on olnud, et see kütus aitab vähendada Euroopa Liidu sõltuvust Venemaa naftast ja gaasist.

Muudatuse peavad nüüd veel heaks kiitma liikmesriigid, kel on selleks aega kaks kuud. Siis on Euroopa Parlamendil võimalus eelnõu nelja kuu jooksul kas blokeerida või vastu võtta.