Varisenud Maxima ehitaja jätkab Lätis edukat äri

RE&RE kaasomanik Didzis Putninš, kes annab sel nädalal kohtus tunnistusi, keeldus „De facto“ küsimustele vastamast. Nii tema kui ka kõik teised RE&RE osanikud on viimased kolm aastat intervjuudest keeldunud.

Kuigi Putninš intervjuust ära ütles, jõudis ta ajakirjanikule öelda, et tal on väga raske töötada ja et meedia „teeb kõik, et meil ei hakkaks kergem“. Ta kurtis, et kohtuskäik venib pikale ja „võib juhtuda, et see mõjutab meie firmat… ja meid hävitatakse ilmaasjata, ainult selle pärast, et me ehitame“.

Tänaseni on RE&RE seisukohal, et Riia Maxima varingus pole süüdi mitte ehitaja, vaid projekteerija. Ometi arvab prokuratuur vastupidi – süüdistus on esitatud ehitusfirmale. Süüdistuses seisab, et ehitusjuht suhtus hooletult oma kohustusesse, peatöövõtja RE&RE aga ei kontrollinud piisavalt oma töölisi.

„De facto“ rõhutas veel, et RE&RE on ainus süüdistuse saanud firma, kelle vara ei arestitud. Kuigi uurijad seda nõudsid, ei nõustunud kohtunik sõidukite ja pangaarvete arestimisega, sest see oleks takistanud firma ettevõtlustegevust.

Lätlaste uuriv telesaade vahendas, et umbes aasta pärast tragöödiat loodi uus firma nimega RERE Grupa. Tegemist on kinnist tüüpi aktsiaseltsiga, mille omanikud on varjus. Samas on ettevõttes ametis RE&RE kaastöötajad, see tegutseb samades ruumides ning lisaks nimetab RERE Grupa ennast reklaamides enda omadeks RE&RE ehitatud objekte. Põhiline erinevus kahe firma vahel on see, et uus ettevõte ei vastuta RE&RE pattude eest.

Riia Maxima lae varingu ajal oli RE&RE Lätis üks suuremaid ehitajaid. Ainuüksi 2013. aastal oli ettevõttel riigihankeid ligi 100 miljoni euro eest. Katastroofile järgnenud 2014. aastal oli see number aga juba kümme korda väiksem.

Paistab, et kidur aeg äris on ümber saanud – sel aastal on RERE Grupa ja RE&RE ühiselt avaliku sektori hankeid võitnud kokku 54 miljoni euro eest, vahendas „De facto“. Ettevõte töötab praegu 27 objektil, millest suurim on Riias asuva muuseumihoidla ehitus hinnaga 20,5 miljonit eurot.

Riias Zolitude linnaosas asuva kaupluse lagi kukkus sisse 2013. aasta 21. novembril ajal, kui õhtusel tipptunnil oli müügisaalis palju inimesi. Katastroofis hukkus 54 inimest, poolsada inimest sai viga. Uurimisraporti kohaselt põhjustas varingu ehitusviga.

Läti iseseisvusaja suurima katastroofi kriminaaluurimise materjale on kokku 80 köidet, protsessis osaleb 144 tunnistajat, kümneid eksperte. Kriminaalasjaga seoses vahistati - ehitusinsener ja kaupluse projekti ehitusekspertiisi autor ning süüdistus esitati üheksale isikule.

Uurimine tuvastas, et kaupluse ehituse oleks pidanud vähemalt 30 korda peatama – nii palju tuvastati ehitamise ajal erinevaid rikkumisi, rõhutas prokuratuur. Läti prokuratuuri jaoks on see kõige keerulisem juhtum, millega on seotud 48 uurijat ja neli kontrollivat prokuröri.