Riiki miljonitega petnud kalatööstus liigub pankroti poole

Mai lõpus jõustus kohtuotsus, millega kalatööstus jäi süüdi maksuametile valeandmete esitamises, et suurendada tagasinõuet. Firma omanik ja juht lätlane Boriss Ustinovs ning müügijuht Alar Borkmann said kahe aasta ja kuue kuu pikkuse tingimisi vangistuse.

Spratfil ise peab aga riigile tagasi maksma 2 miljonit eurot tasumata jäänud makse ning lisaks 120 000 eurot trahvi.

Kalafirma skeem oli üsna lihtlabane – loodi hulk varifirmasid, mille kaudu tehti näilikke tehinguid ning nõuti riigilt alusetult tagasi käibemaksu.

"Käibemaksupettuste skeeme on erinevaid, kuid ühine joon on reeglina see, et tekitatakse kauba ostu-müügitehingute ahel, mille käigus üks lülidest jätab riigile käibemaksu tasumata, kuid kauba viimasena soetanud firma esitab riigile deklaratsiooni käibemaksu tagasisaamiseks," märkis ka maksuameti uurimisosakonna talitusejuhataja Peeter Paisuots.

Terendab pankrot

Harju maakohtu otsus Spratfili asjus jõustus 20. mail. Vähem kui kaks nädalat hiljem ehk 31. mail võttis kohus menetlusse firma pankrotiavalduse, mis vaadatakse läbi juuni lõpus toimuval kohtuistungil.

Kõrgelt kukkumine

Spratfil oli tõeline edulugu. Firma valmistas tooteid lõhest, kilust ja räimest, klientide seas olid suured Euroopa hulgifirmad.

Ettevõte tegi Äripäeva edetabelites tugevaid tulemusi. Aastal 2013 oli Spratfil toiduainetööstuse TOPis lausa neljandal kohal, esisaja hulka jõudis firma ka tunamullu.

Paar aastat tagasi hakkas firma aga näitama nõrkuse märke – 2015. aastal oli firma käive küll 56,8 miljonit eurot, ent puhaskahjum samal ajal 1,7 miljonit.

Aasta hiljem, mullu augustis käivitas firma ka saneerimiskava, mis pidi kestma 2020. aastani ning oleks firmal aidanud rahavood stabiliseerida ning võlakohustuste täitmise edasi lükata.