Nädal graafikutes: hirmus palju raha ja ei mingit muret

Sel nädalal selgus, et peaaegu veerand Eesti 15-64aastastest ei ole majanduslikult aktiivsed ehk ei käi tööl ega ole samas töötud. Selle protsendiga on Eesti Euroopa arvestuses isegi parimate seas, nagu näha allolevalt kaardilt. 

Kõige rohkem on mitteaktiivseid inimesi Itaalias, 35,1%. Itaaliale järgnevad Horvaatia ja Rumeenia, Belgia ja Kreeka. Teisel pool skaalat on Rootsi (17,9%), seejärel Taani ja Holland. Eesti on skaala rõõmustavamas pooles, kuigi siiski on meil majanduslikult mitteaktiivseid inimesi 22,5%.

 

Äripäev kirjutas, et erasektoris oli keskmine brutopalk mullu 1136 eurot, avalikus sektoris aga 1172 eurot. Tõsi, avaliku sektori all lähevad lisaks riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustele arvesse ka riigifirmad, sealhulgas suur ja kõrgete palkadega Eesti Energia.

Hea palk lubab palju ostelda ja hinnatõus ära ei ehmata. Praegu hinnakasvu vedavate toidukaupmeeste sõnul on pannud hinnad ronima ilm – jahedad või ekstreemsed ilmaolud kõikjal maailmas kõigutavad sektori stabiilsust, kuigi tarbijad veel eriti ei tõrgu. Hinnatõus ei morjenda: isegi pensionärid söövad juba avokaadosid!

Niinimetatud kasuliku põrandapinna indeks on Eestis jõudnud kõrgusesse, kust kogu Euroopa viimati kolinal alla kukkus.

Eurostati põrandapinnaindeks näitab ehituslubades töösse antud kasuliku põrandapinna hulka. Indeks kukkus 2007. ja 2009. aasta vahel tohutult, aga pärast 2014. aastat on taas tõusule pööranud. 2014. aasta esimesest kvartalist kuni 2017. aasta esimese kvartalini on kõige suurem tõus olnud Ungaris (181%), Maltal (165%), Hispaanias (136%), Eestis (106%) ja Iirimaal (99%). Vähemalt poole võrra on indeks tõusnud ka Leedus, Rootsis, Hollandis, Bulgaarias ja Küprosel. Suurimad kukkumised on olnud aga Lätis (-49%) ja Belgias (-30%). Vähenemine on olnud ka Taanis, Kreekas ja Rumeenias.

Juunis sünnipäeva pidanud Eesti krooni austamiseks proovis Äripäev, kuidas toonase 500kroonise peale sobiksid praeguse aja kangelased.