Argo Luude: tööandjal peaks olema õigus töötajat trahvida

Sotsiaalministeerium tahaks rakendada kohustusliku tööõnnetuskindlustuse maksu, mille järgi hakkavad tööandjad iga töötaja pealt aastas maksma kindla summa tööõnnetuskindlustusele.

Jäätmekäitluse valdkonnas tegutseval ettevõttel Eesti Keskkonnateenused oli eelmisel aastal 570 töötajat. Tööõnnetuskindlustuse makse kehtestamise korral oleks ettevõtte lisakulu aastas 91 200 eurot.

Ettevõtte juhi Argo Luude sõnul hakkab riik probleemi lahendama valest otsast. Tema sõnul teevad tööandjad juba väga palju selleks, et tööohutus oleks tagatud, aga töötajad ignoreerivad kehtestatud korda. „Töötajatega analüüsitakse, räägitakse, aga väga paljud ainult naeravad selle peale,“ ütles ta.

Luude sõnul on nad advokaadi käest küsinud, kas on mingeid vahendeid mõjutada töötajat ohutuseeskirjadest kinni pidama. „Advokaat ütleb, et saab vallandada, ongi kõik,“ nentis ta. „Aga Eestis, kus töö tegijaid ei ole millegi jaoks ühelgi ametikohal, on töötajat keeruline lahti lasta. Töötajad teavad ise seda väga hästi, ütlevad, et mida sa mulle teed, lased lahti või? Aga kelle sa asemele võtad?“

Tema sõnul oleks vaja, et tööandja saab teha töötajale trahvi või osa palgast kinni pidada. „See raha ei pea üldse jääma tööandja pihku, vaid tööandja kannab selle riigieelarvesse või kuhu iganes,“ ütles ta ja seletas, et kui töötaja saab näiteks kiivri või kaitseprillide kandmata jätmise eest kolmandiku võrra vähem palka, siis järgmine kuu kannab ta kõiki ettenähtud vahendeid, sest tahab saada terve palga. Luude sõnul peab lihtsate inimestega rääkima raha keeles. „Ta mõtleb, et ta peab neid prille kandma minu pärast, et mina käsin. Ta ei saa aru, et need on tema jaoks, et temal ei juhtuks midagi. Aga kui ma saan teda rahaga mõjutada, siis ta hakkab teistmoodi mõtlema. Seda peaks riigiisad väga tõsiselt kaaluma ja leidma võimaluse,“ lausus ta.

Ministeeriumi plaani järgi sõltuks tööandja makse suurus sellest, kui palju ta on teinud ära selleks, et töökeskkond oleks ohutu ja et õnnetusi ei juhtuks. Lootus on, et see motiveerib ettevõtjaid nõuete järgimise nimel rohkem pingutama. Luude sõnul võib efekt olla hoopis vastupidine: tööandjad vaatavad, et kui midagi juhtub, küll siis kindlustus maksab, ma ei pea enam ise vaevanägema, nagunii maksan.

Ühe mõttena pakkus Luude, et selline kindlustus oleks vabatahtlik – ettevõte kas kindlustab end ära või on veendunud, et temal õnnetusi ei juhtu. Kui juhtub, siis esitatakse talle arve ja ta maksab selle kinni, kirjeldas ta. „Praegu teeme jälle kindlustustele mõnusa äri, kes hõõruvad kahte kätt kokku ja vaatavad, et lähme tormame uusi uhked kontoreid ehitama, sest hirmus hea raha hakkab tulema.“

Sotsiaalministeeriumil on mõttes tööõnnetuskindlustuse rakendamise korral vastukaaluks maksukoormust mõnevõrra vähendada, näiteks langetada 0,3% sotsiaalmaksu. „Aga kus on see 0,5% sotsiaalmaksu langetamist, mida lubati siis, kui kütuseaktsiisidele otsa virutati? Aktsiis tõsteti ära, aga maksu langetamise peale öeldi, et puhake jalga, meil on raha vaja,“ jäi Luude selle lubaduse suhtes skeptiliseks.

Sotsiaalministeeriumi kavatsuse kohta saab lähemalt lugeda sellest artiklist.