Kiire majanduskasv mängib kaitsekulutuste protsendiga vingerpussi

Kaitseministeeriumi strateegilise kommunikatsiooni osakonna juhataja Susan Lilleväli lausus, et kaitse-eelarvele kuluvat 2% riigieelarvest arvutatakse SKP prognoosidelt.

"Kuna statistikaameti kinnitatud reaalne majanduskasv osutus 2018. aastal prognoosidest kõrgemaks, kajastub valitsuse tegevusprogrammis algtasemena kaitse-eelarve protsent, mis on arvutatud juba reaalselt 2019. aastal kinnitatud SKP tingimustes. SKP prognoosil põhinev kaitse-eelarve kulu oli täpselt 2%," sõnas Lilleväli.

Ta täiendas, et kokku oli kaitse-eelarve siiski 2%, sest antud 1,92% sisse ei ole arvestatud täiendavaid Eesti kui vastuvõtja riigi kulusid ja riigikaitseinvesteeringute programmi kulu.

Eesti on alates 2012. aastast riigikaitse arendamisel lähtunud sellest, et kaitsekuludeks on ette nähtud 2% SKPst.

Riigikontroll toob välja, et NATO arvestusmetoodika kohaselt ületasid Eesti kaitsekulud 2% SKPst esimest korda aastal 2015 (2,05%), kuigi valitsus oli otsustanud viia kaitsekulud 2%ni SKPst juba alates aastast 2012. Põhjus ei ole mitte selles, nagu oleks valitsus või riigikogu riigieelarvesse planeerinud raha vähem kui 2% SKPst, vaid selles, et kaitsekulude tegelik tase selgub alati alles tagantjärele, kui eelmisel aastal tehtud kaitsekulud ja tegelik SKP on kokku arvutatud.

Kuna majandus on viimastel aastatel kasvanud prognoositust pigem kiiremini, siis on seetõttu mitmel aastal tagantjärele selgunud, et kaitsekulude tegelik osakaal SKPst on osutunud mõnevõrra väiksemaks, kui kaitse-eelarvet koostades SKP prognoosi põhjal arvestati. Tasaarveldust hiljem ei tehta.

Eelmise aasta majanduskasv oli 3,9%. SKP oli jooksevhindades 26 miljardit eurot.