Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas usub, et nii tagatakse kvalifitseeritud tööjõu kättesaadavus.
Foto: Andras Kralla
Minister Kristina Kallas rõhutas, et majanduskasvu tagamiseks vajame tööturule rohkem kvalifitseeritud tööjõudu. Seega ongi muudatuse eesmärk pakkuda pealinna noortele põhikooli järel võimalikult mitmekesiseid õpivalikuid ning muuta kutsekeskharidus konkurentsivõimeliseks alternatiiviks, teatas ministeerium.
Edukad Ida-Virumaa tööstusettevõtted koolitavad spetsialiste või pakuvad neile täiendõpet omal käel, sest piirkonna vanad kvalifitseeritud tööjõuvarud hakkavad lõppema ja noored ei ole valmis kohe pärast õpinguid tööle asuma. Ja paljud üldse ei tahagi tehastes töötada.
Eestlased lähevad juhtideks, mitte-eestlased töölisteks
Kutsekoolid on pikkadeks aastateks jäänud pelgupaigaks neile vene koolide lõpetajatele, kes pole suutnud eesti keeles õppida, kuid on tahtnud eriala omandada. Varsti pole neil enam seda võimalust.
Majandus- ja tööstusministri vastutust hakkab kandma Erkki Keldo, kelle sõnul saab uue valitsuse nurgakiviks majanduskeskkond ja ettevõtete konkurentsivõime koos julgeoleku tagamisega.
Seekordses “Energiakooli“ episoodis räägitakse sellest, miks päikesepaneelide omanik ei pruugi enam päikeselisel päeval elektrit võrku müües võita, vaid võib teatud tundidel sellele hoopis peale maksta.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.