Avalik palk aitab leida õigeid töötajaid

Tööandjate tihti kasutataval väitel, et Eesti pole palkade avalikustamiseks valmis, ei ole loogilist alust. Meie ümber on hulk riike, kus palgasüsteemid on palju avalikumad ning see pole majanduses kaost tekitanud. Lisaks on palkade avalikustamine toiminud avalikus sektoris juba aastaid ning pole endaga märkimisväärseid probleeme kaasa toonud.

Palkade saladuses hoidmine takistab eelkõige õigete inimeste leidmist õigetele töökohadele ning nende pikaajalist püsimist ettevõttes.

Otsus puuduliku info põhjal. Praegu peab tööotsija kandideerima töökohale ilma, et ta teaks ettevõttes pakutavat palka. See sunnib mõlemat poolt kulutama palju aega intervjuuprotsessi läbimisele enne kui kompensatsiooniküsimus lauale jõuab. Töötaja peab tegema tööle kandideerimise otsuse puuduliku info põhjal ning võib ruttu lahkuda, kuuldes parema palgaga võimalustest.

Lisaks peab potentsiaalne uus töötaja tundma läbirääkimiste käigus pidevat stressi, sest tulevane tööandja on tema suhtes võimupositsioonil. Tööle kandideerimise stressi taustal võtab kogu aeg lisaenergiat küsimus, kui palju võib töötaja palka küsida ilma, et ta oma oskusi liiga odavalt müüks või et liigsuure palgaootuse peale läbirääkimised kohe katkeksid.

Samuti toob palkade varjamine kaasa vähest usku tööandjatesse. Miks peakski töötaja tööd otsides keerutama palgaküsimuse ümber lootuses, et ta ei jää läbirääkimistel kaotajaks, kui on võimalik minna välisriiki, kus sellist muret pole? Tööotsija tunneb teravalt, et tema peab palka paluma ja tööandja valik on, kas nõustuda või mitte. Selle asemel võiks toimida koostöösuhe, kus tööandja tunneb, et on saanud endale väärilise töötaja, ning töötaja omakorda, et kompensatsioon on vastavuses tema väärtusega.

Mitteavalikud palgasüsteemid tekitavad ühtlasi kollektiivis usaldamatust ja uudishimu, rohkem ebakindlust, kuulujutte ja paranoiat. Kui töötasude süsteem pole loogiline, tekib pikapeale halvakspanu. Alamakstud töötaja lahkub paratamatult mingil hetkel ettevõttest tundega, et teda ei hinnata ning et tööandja on temaga manipuleerinud.

Ebaõiglane eelistamine. Tööandjale on ühiskonna palkade avalikustamiseks mitte valmisoleku argument sageli hoopis vabanduseks, et mitte lõplikult välja töötada õiglast palgasüsteemi. Selline olukord lubab eelistada ühte töötajat teisele, olgu siis staaži, isikliku tutvuse, soo või mõne muu põhjuse tõttu.

Praeguses süsteemis, kus töötaja peab palgaküsimustes pöörduma info saamiseks erinevate kolmandate poolte poole, ei saa tekkida kahepoolset usalduslikku suhet.