II pensionisammas muutmisele
Üks suur muudatus, mille valitsus tegi, oli esimese pensionisamba muutmine. Tõenäoliselt meie arvatav eluiga lähemate aastate jooksul kahe-kolmekordistub ning pensioni sidumine keskmise elueaga koos võimalusega varem väiksema pensioni eest pensionile jääda on tegelikult õige. Riiklik pension on nagu miinimumturvatase, pole mõtet seda keskmise palgaga siduda. Pigem vähendada sotsiaalmaksu, lasta inimestel ise raha investeerida ja tagada miinimumtoimetulek ka siis, kui eluiga on 200 aastat.
Samas ei ole ikka midagi teise sambaga ette võetud. Endiselt on Eesti riik, kus pensionifondid võivad ise valida suvalise ajaloolise perioodi, mille puhul tootlust näidata, ja paegust tootlust ei raporteeri ükski fond. Seega pole sisuliselt võimalik fondide vahel valida ja turule ei tule fondivalitsejaid, kes viitsiksid tegelikult tööd teha, näiteks luues Eestisse pandivõlakirjade struktuuri.
Aktsiaturu asemele laenud
Eesti väiksele turule ei sobi aktsiaturg, meil on vaja luua süsteem, kus pensionärid saavad investeerida laenudesse. Laenudel on selge tootlus - nende intressimäär, ja kuna nad on väiksema likviidsusega, sobivad täpselt pensionifondi portfelli. See, et teise samba fondidel on peal piirang sularaha hoidmisel, aga negatiivse tootlusega võlakirjadesse lubatakse piiramatult investeerida ja haldustasu võib võtta nende negatiivse tootlusega võlakirjade nn tänaselt turuväärtuselt, näitab, et finantsinspektsioonil pole aimugi, kuidas teist pensionisammast reguleerida.
See, et lubatakse ilma trahvita fondi vahetada kolm korda aastas, tähendab, et kinnisvarasse või muusse suurema tootlusega ja väiksema likviidsusega instrumentidesse fondid investeerida ei saa. Pensionifondid on suurimad parteide rahastajad Eestis, loodan, et mitte Keskerakonna omad.
Äripäev küsis arvamusliidritelt, omanikelt ja juhtidelt hinnanguid uue valitsuse tegevuse kohta. Pikemaid hinnanguid avaldame alates tänasest arvamuslugudena, üldistav uudislugu ilmub tuleva nädala alguses.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Möödunud aasta lõpus avaldatud digivaldkonna koondpakett Digital Omnibus pendeldab lõpliku sõnastuse otsinguil endiselt Euroopa Parlamendi ja nõukogu vahet. Algselt seatud üllast eesmärki – lihtsustada EL-i õigusakte, mille keskmeks on andmed, muutes regulatsiooni konkurentsieeliseks, mitte kulukaks koormaks EL-i ettevõtetele – ei usu enam keegi, sest praktika näitab midagi muud.