Erastagem ülikoolid

Mis turul me oleme?

Ajastul, kus intellektuaalne kapital on muutunud üheks väärtuslikumaks varaks maailmas, on ülikool keskne institutsioon määramaks, kui edukas saab olla temaga seotud ühiskond. Et tunnetada hariduse väärtuse rahalist mõõdet, siis vaatame TOP3 väärtuslikumat ettevõtet maailmas: Apple, Alphabet (st Google) ja Microsoft. Neist esimese turuväärtus läheneb triljonile dollarile, mis on umbes sada Eesti riigieelarvet. Kõige kolme puhul on nende füüsiline vara bilansis turuväärtusega võrreldes marginaalne. Kõik nad pakendavad teavet, kasutavad oma tegevuses valdavalt algoritme, hoiavad triljoneid andmeobjekte. Valdkonna dünaamikat iseloomustab asjaolu, et nendes tehnoloogiafirmades püsib keskmine töötaja alla kahe aasta. 

Siit tuleb pragmaatiline ülesanne kõrgkoolidele: kasvatada sellistele ettevõtetele tulevasi töötajaid ja ühiskonnale uusi ettevõtjaid, uute tehnoloogiafirmade asutajaid. 

Ülesande lahenduse poole liikudes näeme Eesti tänases riiklikult rahastatud ülikoolide süsteemis nelja suurt probleemi.

Esiteks – see ei ole ühiskonnale efektiivne mudel. On ilmselge, et turumajanduses tegutsevad eraülikoolid on efektiivsemad kui tsentraalse plaanimajanduse loogikal töötavad riigiülikoolid. Seda tõestavad Eesti erakõrgkoolid: hoolimata riigikapitalismiga rikutud haridusturust ja ebaausast konkurentsist maksumaksja raha eest tasuta teenust pakkuvate riigiülikoolidega, saavad turul hakkama ja majandavad ennast ära. See on võrreldav olukorraga, kui riigiülikoolid peaksid toime tulema konkurendiga, kes maksaks igale õpilasele õppimise eest tasu.

Avalikus sektoris konkurentsi välditakse ja kardetakse.  Olen märganud, kuidas mitmed riigiametnikud kardavad erakapitali ja konkurentsi nagu tuld.  Erasektori teeb aga efektiivseks just konkurents kliendi rahakoti pärast. Ta peab teenuse tegema kliendile a) kasulikuks ja b) ägedaks. Konkurents on selleks ainulaadne ja hädavajalik jõud. Ka erasektor ei oleks efektiivne, kui ei oleks konkurentsi, mis sunnib selleks. Efektiivsus ongi ebameeldiv.

Riik rikub nii haridusturu kui õppejõudude palgad

Teiseks – kui riik osaleb mingil turul, on see turg rikutud ja erakapital välja tõrjutud. Kui turul on riigi poolt finantseeritud tasuta teenuse pakkujad, kes ei lähe kunagi pankrotti, siis eraülikoolidel, kellest võiksid siis need Eesti Harvardid saada, on väga raske või võimatu sinna kõrvale tulla – nad peavad otsima nišše, mida riigiülikoolid oma tasuta teenusega ei kata.