Viimaste aastate majanduslikku olukorda iseloomustavad järjestikused kriisid ja poliitilised muutused. Kuigi andmetele tuginedes on maksude ja hinnatasemete kajastamine meedias enam-vähem artiklite arvult stabiilne, peitub teemade päevakajalisuse tunnetamises keerulisem psühholoogiline mäng, mida saab lahti seletada käitumusliku majandusteaduse abil.
Juulikuu hinnatõus võrreldes eelmise kuuga jäi oodatust väiksemaks, rääkis SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor Äripäeva raadio hommikuprogrammis. Tema sõnul tulenes see peamiselt sellest, et kaupmehed olid hindu tõstnud juba varasematel kuudel.
“Meil on ettevõttes lühiajaline vaade 3–5, pikaajaline vaade kümme aastat tulevikku. Riigil sellist vaadet pole või siis pole seda ettevõtjatega jagatud ja sellest tulevadki pahameel ning ebakindlus,” vastas saates „Tööandjate tund“ Tallinna Kaubamaja juht Erkki Laugus küsimusele, kas ettevõtjad on liiga pessimistlikud ja vingume end vaeseks.
Eestis räägitakse üha enam inseneride nappusest, kuid probleemi juured ulatuvad palju kaugemale kui kõrgkoolidesse. Saatesarja "Ettevõtlik Tallinn" uues saates räägitakse sellest, miks lapse loomulikku uudishimu ei tohiks varakult maha suruda, kuidas teadus- ja inseneeriahuvi kujuneb ning millist rolli mängivad selles õpetajad, lapsevanemad ja huviharidus.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.