Ülle Pind: juhtide nappuses Eesti ei saa endale naiste kõrvale jätmist lubada
Eesti ei saa endale kahaneva tööealise elanikkonnaga väikeriigina lubada, et osa juhtimispotentsiaalist – näiteks naiste oma – jääb kasutamata. See seab ohtu siinse juhtimiskvaliteedi ja riigi konkurentsivõime, kirjutab juhtimisekspert Ülle Pind.
Sarnase tausta ja kogemusega juhid on Eestile vajalikud, kuid edukas Eesti vajab nende kõrvale rohkem erinevusi ja otsustusjulgust, kirjutab koolitaja Kadri Mägi-Lehtsi arvamuskonkursile “Edukas Eesti” saadetud loos.
„26aastaselt ei olnud mul veel midagi: tööd, kaaslast, lapsi, oma kodu… Aga ühel hetkel hakkas kõik kohale jõudma,“ tõdeb peagi 35aastaseks saav Elise Nassar, kes on kaheksa aastaga jõudnud Tallinkis juhatusse ja kujundab tipptasemel Eesti ja Euroopa merendussektorit.
“Mul ei ole meeskonnas laisku inimesi või neid inimesi, kellel on suva, mida nad saavutavad või kas nad üldse saavutavad midagi,” ütleb Arco Vara tegevjuht Kristina Mustonen. Samasuguse mentaliteediga on ta ise tippu jõudnud. Ta tahab tulemust – isegi, kui selle nimel on tulnud töötada 24/7.
Vilniuses, Riias ja Tallinnas on viimase kahe aastakümne jooksul kerkinud uued äripiirkonnad ja kümned moodsad büroohooned. Ent kuna nende tehnilised omadused muutuvad üha sarnasemaks, kerkib esile teine küsimus: kas omanäoline arhitektuur võib luua käegakatsutavat majanduslikku väärtust?
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.