Pangandussektor on võimaliku pangamaksu tõttu rünnaku all
Kui Euroopas tõmbab pangandussektor üha enam ligi poliitikuid, kes näevad pankade sissetulekutes võimalust riigieelarve auke lappida, siis USAs on kevadise panganduskriisi vastukaja veel kuulda.
Itaalia pankade turukapitalisatsioon langes uue maksu tõttu ühe päevaga 10 miljardi euro võrra, enim langes Intesa Sanpaolo aktsia, kaotades teisipäeval 8,7% oma hinnast.
Foto: AP/Scanpix
Tänu intressimäärade tõusule on järsult tõusnud pankade intressitulu, kuna tänaseks on suurenenud vahe intresside vahel, mida pangad klientidele nende hoiuste pealt maksavad ja mida pangad väljastatud laenudelt saavad.
Pangahoiuste intressimäärad on pooleteise kümnendi kõrgeimad, mis on hea uudis hoiustajatele, kuid halb uudis laenuandjatele, kui nad valmistuvad oma teise kvartali tulemusi avaldama.
Panganduskriisi teema näib olevat küll juba praeguseks eilne päev, kuid pangaaktsiad ei ole SVB ja Signature'i krahhist siiski veel lõplikult taastunud, seetõttu otsustasin toimuvasse sisse vaadata.
Kuigi pangad nii kodus kui piiri taga raporteerivad võimsaid kasuminumbreid, lähevad siinsete investorite arusaamad sektori tulevikust lahku. Tulemused on praegu küll tugevad, kuid neis nähakse ka esimesi probleeme, üks investoritest kardab koguni teerulli alla jäämist.
Sisuturunduse saates vestleb Hando Sinisalu Roberts Idelsonsiga, kes on Signet Banki – ühe Läti silmapaistvama finantsasutuse – tegevjuht. Erinevalt traditsioonilistest jaepankadest keskendub Signet Bank ettevõtete pangandusele, investeerimispangandusele ja väikese ning keskmise suurusega ettevõtete finantseerimislahendustele, teenindades samal ajal fintech-sektorit oma tütarettevõtte Magnetic Bank kaudu.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.