Maavarad on meie kõigi ühine vara, rikkus, mille puhul ei tohi juba uurimisel takerduda mineviku varjudesse. Fosforiit lisab meile ka julgeolekut, sest Brüssel pelgab ennem Eesti väetist vajavat Prantsuse põllumeest kui Vene soldatit, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Lääne-Virumaal on alanud kauaoodatud, aga ka peljatud fosforiidiuuringud, mis tulevikus võib tähendada suurt panust Eesti majandusse ning tervete uute tootmisvaldkondade teket.
Eesti tahab hakata kaevandama kõike, mida kaevandada tasub, riik teeniks iga aasta sadu miljoneid eurosid ning kaevanduste lähistel elavad inimesed saaksid talumistasu.
Eestis on tõenäoliselt ühed Euroopa suurimad fosfaatkivimi varud, mida saaks edukalt kasutada üha kiiremini arenevas akutehnoloogias, kirjutab geoloog Margus Raha arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Arvestades hääleka vähemuse kasvanud võimalusi mõjutada avaliku arvamuse protsesse ja seeläbi suunata otsuseid, tuleb võimalik fosfaatkivimi (fosforiidi) kaevandamine Eestis toestada faktidel põhineva argumentatsiooniga, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Vilniuses, Riias ja Tallinnas on viimase kahe aastakümne jooksul kerkinud uued äripiirkonnad ja kümned moodsad büroohooned. Ent kuna nende tehnilised omadused muutuvad üha sarnasemaks, kerkib esile teine küsimus: kas omanäoline arhitektuur võib luua käegakatsutavat majanduslikku väärtust?
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.