Riik peab majandusarvestuse alused kiiresti korda seadma, sest inflatsiooni valearvestused lähevad otse ja kaude Eestile kalliks maksma, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Töö täpsema elektrihinnaindeksi arvutamise metoodika kallal käib, kirjutab statistikaameti tarbijahindade statistika tiimijuht Lauri Veski vastukajana Eesti Panga ökonomisti Kaspar Oja arvamusloole “Kuidas elektri hinna ülehindamine inflatsiooni võimendas”.
Elektri hinnatõusu omaaegne ülehindamine statistikas on märgatavalt paisutanud Eesti hinnataseme numbreid, kirjutab Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja keskpanga blogis.
Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja nendib, et ehkki Eestis on toidukaupade hinnatõus Euroopa keskmisest kiirem, pole see ometi nii suur, kui statistikast paistab.
Ametlik hinnatõusu arvutamine on saanud kriitikat ühelt ja teiselt poolt. Statistikaametil on plaanis mitu suurt muudatust metoodikas, et inflatsiooni edaspidi paremini arvutada.
Vilniuses, Riias ja Tallinnas on viimase kahe aastakümne jooksul kerkinud uued äripiirkonnad ja kümned moodsad büroohooned. Ent kuna nende tehnilised omadused muutuvad üha sarnasemaks, kerkib esile teine küsimus: kas omanäoline arhitektuur võib luua käegakatsutavat majanduslikku väärtust?
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.