Tehisarusse ei tohi suhtuda kui kiiresse abinõusse riigi kulutusi vähendada, vaid kui investeeringusse – siis õnnestub ka Eesti väiksuse ja paindlikkuse eelis ära kasutada, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Tehisintellekti ümber kujundatud maailmas ei määra edu enam suurus ega võim, vaid taiplikkus ja kiirus, milles peitub väikeste riikide, nagu Eesti, eelis.
Tehisaru poolt välja mõeldud õigusnõu vahetu edastamine juriidikas mitteorienteeruvatele kodanikele oleks vastutustundetu ja riigi kontekstis lubamatu, kirjutab tehnoloogiaettevõtja ja endine infotehnoloogiaminister Kaimar Karu.
Juht ei saa lubada, et tehisaru lihtsalt “juhtub” tema organisatsiooniga. AI-teadlikud juhid suudavad näha ette ja teha õigeid otsuseid, ülejäänud “keedetakse” ära, kirjutab kolumnist Ardo Reinsalu.
Ettevõtjate hinnangul on justiitsministeeriumi plaan asendada tasuta õigusabi järgmisel aastal vestlusrobotiga täitsa teostatav, kuigi vead on vältimatud ning nendega tuleb arvestada. Pikemas perspektiivis võib aga tehisintellekt tõepoolest ametnikke asendada.
Vilniuses, Riias ja Tallinnas on viimase kahe aastakümne jooksul kerkinud uued äripiirkonnad ja kümned moodsad büroohooned. Ent kuna nende tehnilised omadused muutuvad üha sarnasemaks, kerkib esile teine küsimus: kas omanäoline arhitektuur võib luua käegakatsutavat majanduslikku väärtust?
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.