Energiapoliitikas tuleb tegutseda enne, kui valikud kallimaks muutuvad

Seekordses „Energiakooli“ episoodis räägitakse sellest, milliste valikute ees seisab Eesti energiapoliitika olukorras, kus taastuvenergia, gaasijaamad, põlevkivi ja võimalik tuumaenergia on kõik ühe ja sama süsteemi osad. TalTechi elektroenergeetika ja mehhatroonika instituudi doktorant-nooremteadur Ahto Pärl ütleb, et probleem pole võimaluste puuduses, vaid selles, et otsused ei jõua piisavalt kiiresti tegudeni.

Pärli hinnangul on energeetikas venitamine eriti kallis, sest tootmisvõimsused ja võrgud nõuavad suuri investeeringuid ning nende mõju kestab aastakümneid. Kui otsuseid edasi lükata, muutuvad tehnoloogiad, hinnad ja julgeolekuolukord ning valikuruum jääb järjest väiksemaks. „See risk, et me ei tee otsuseid, me ei tee investeeringuid, me ei panusta arengusse, on oluliselt suurem,“ ütleb ta.

Pärli sõnul vajab Eesti praegu kolme otsust: tuuleprojektid tuleb päriselt ellu viia, tipukoormuste katmiseks tuleb rajada gaasijaamad ning tuumaenergia ja teiste tulevikutehnoloogiate üle tuleb arutleda arvude, riskide ja alternatiivide põhjal. „Ma tahaksin näha numbreid, ma tahaksin aru saada, kuidas on riskid manageeritud,“ ütleb ta. Tema sõnum on lihtne: otsustada tuleb enne, kui valikud muutuvad kallimaks ja kitsamaks.

Saatejuht on Brent Pere.

Fotol: TalTechi elektroenergeetika ja mehhatroonika instituudi doktorant-nooremteadur Ahto Pärl

Foto: Alexela