Ehkki nii tööandjad kui töötajad tahavad üha enam, et tööturg oleks paindlikum – näiteks saaks tööaega omavahel kokku leppida, ise tööaega ja koormust määrata –, siis seadused seda alati ei võimalda ja nii kannatab ettevõtete konkurentsivõime.
Töö olemuse muutust ja töötamise paindlikumaks muutumist peetakse ekspertide hinnangul üheks olulisimaks sotsiaalmajanduslikuks trendiks maailmas.
Foto: Andras Kralla
Kinnisvara korrashoiuettevõtte SOL Baltics juht Rinel Pius räägib värskes saates "Tööandjate tund", et jäik tööõigus sunnib tööandjat sadu tarbetuid liigutusi ja ülesandeid täitma.
Mis vajab paindlikumaks muutmist ja kuidas seejuures nii töötajate kui tööandjate huve kaitsta ning petturite ja paha soovijate kahju vältida, selgub saatest.
Lisaks tuleb juttu ka viimase aasta jooksul jõustunud uuendustest tööõiguses ehk kaetud saavad mõisted muutuvtundide pilootprojekt, iseseisva otsustuspädevusega töötaja, kaugtöö vastutuse jagamine, tööampsud ja palju muud.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Neil teemadel räägivad saates tööinspektsiooni peadirektor Kaire Saarep, kinnisvara korrashoiuettevõtte SOL Baltics juht Rinel Pius ja tervishoiuettevõtte Meliva juht Marja-Liisa Alop.
Saatejuht on Rivo Sarapik. Saadet toetab Eesti Tööandjate Keskliit.
Majandus on langenud stagnatsiooni, aga toimivat arutelu majandusteemade üle ei ole, rääkis Konjunktuuriinstituudi juht Peeter Raudsepp saates "Tööandjate tund“.
Kuigi tööandjad ja ettevõtjad on sobivate oskustega töötajate puudusele juhtinud tähelepanu juba aastaid, siis tõeline kriis selles meil alles saabub, rõhutas tööturgu analüüsinud OSKA peaanalüütik Yngve Rosenblad Äripäeva raadio saates "Tööandjate tund".
Vilniuses, Riias ja Tallinnas on viimase kahe aastakümne jooksul kerkinud uued äripiirkonnad ja kümned moodsad büroohooned. Ent kuna nende tehnilised omadused muutuvad üha sarnasemaks, kerkib esile teine küsimus: kas omanäoline arhitektuur võib luua käegakatsutavat majanduslikku väärtust?
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.