On väga levinud eksiarvamus, et üürikorterite omanik on hästi tore olla, sõnab saates "Ruutmeetrite taga" kinnisvarainvestor ja Uus Maa Kinnisvarabüroo hindaja Kerli Koha.

- Suuremad kahjud võivad korterite puhul ületada tuhandeid eurosid.
- Foto: Robert Kneschke / Alamy Stock Photo
Koha tegutseb kinnisvaravaldkonnas ligi 20 aastat, on Uus Maa kohtuekspertiiside ja hüvitamise kaasuste juhtiv hindaja ja ühtlasi omab ka üüriportfelli. Üürikorterite korrashoiust ja selle korraldamisest kõnelevas saates ütleb ta, et üürikorterite tagastamisel tema emotsioon valdavalt negatiivne.
“Tõsi, valdavad probleemid on küll koritstusteenuse tellimisega lahendatavad," märgib ta selgituseks.
Koha toob välja, et kuigi pahatahtlikke üürnikke on tal ette sattunud vähe, valitseb paljude üürnike seas lihtsalt teadmatus, kuidas tuleks üüritud korterit korras hoida.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Ta toob välja ekstreemseima näite, kus üürnikuga puhkenud erimeelsus korteri seisukorra üle nõudis korrastustöid, mis maksid üle 5000 euro. "Üüribisnes on selline, et sa ei saa milleski kindel olla," märgib Koha intervjuus.
Saate lõpuosas annab oma kommentaari ka Tallinna üürikomisjoni esimees Heli Hellamaa, kelle sõnul ei saa inimesed tihti aru, kui suure riskiga on korterite üüriäri seotud.
”Oma vara antakse ära inimestele, kellest mitte midagi ei teata," ütleb Hellamaa ja toob näiteid tagastatud korteritest, kus mööbel lõhutud, seintes augud ja seinad määritud, põrandad loomade roojast pundunud ja roojaga kaetud.
Saates annavad nii Kerli Koha kui Heli Hellamaa nõu, kuidas üüriäris taolist riski vähendada ning kuidas seada üürisuhe sisse nii, et mõlemad osapooled jäävad rahule ja korterid korda.
Saadet juhib Lauri Leet.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Tallinna ümbruskonna linnade ja valdade üüriturud pole ülemäära elavad, kuid nõudluse täpse sihtimisega võib investor pealinnaga võrreldes omale tasku pista väiksema vaevaga suurema tootluse.
Kui tahad kinnisvarasse rahapaigutusest kasu lõigata, siis tunne kohalikku turgu, sõnasid Kinnisvarakool OÜ koolitaja Tõnu Toompark ning ettevõtja ja investor Karin Vinkel saates “Ruutmeetrite taga”. Ent distantsilt kinnisvarasse investeerimise osas jäid saatekülalised lahkarvamusele. Lisaks tuli ekspertidelt ports investeerimissoovitusi.
Möödunud aasta lõpus avaldatud digivaldkonna koondpakett Digital Omnibus pendeldab lõpliku sõnastuse otsinguil endiselt Euroopa Parlamendi ja nõukogu vahet. Algselt seatud üllast eesmärki – lihtsustada EL-i õigusakte, mille keskmeks on andmed, muutes regulatsiooni konkurentsieeliseks, mitte kulukaks koormaks EL-i ettevõtetele – ei usu enam keegi, sest praktika näitab midagi muud.
Hetkel kuum
“Vaatame äreva pilguga, mis sellest saagast saab.”