Tehisaru rakett on viimasel kolmel aastal tundmatusse kihutanud. Vähegi teadlikud ettevõtted on jõudnud osta AI-tööriistad, korraldatud on sadu koolitusi ja konverentse, kõik räägivad tehisarust, kuid tööd teeme ikkagi üsna endistviisi. Juhid küsivad õigustatult: kus on see lubatud AI‑efekt?

- Gerlyn Tiigemäe, Mare Timian ja Lembit Loo.
- Foto: Andres Laanem
Saates "Digitark äri" uurime neid teemasid visionääri ja praktiku vaatepunktist ning saame teada nende poolt ja vastuargumendid ka teineteise seisukohtadele. Saates on külas masinintellekti visionäär ja strateeg
Lembit Loo ning finantsvaldkonna AI‑konsultant, koolitaja ja praktik
Gerlyn Tiigemäe.
Gerlyn on koolitanud tuhandeid finantsinimesi. Ta küsis näiteks viimasel koolitusel, kas ettevõtetel on AI‑suunal olemas fookus ja strateegia. Klassist tõusis vaid üks käsi. Ja tõde on ka see, et vaid kümnendikul ettevõtetest on olemas tehisintellekti kasutamise reeglid. Ettevõtete levinud lahendus on nn "AI litsentsid kõigile" ja seda nimetatakse juurutuseks. Aga sellisel juhul peab iga töötaja ise aru saama, mida tööriist teeb ja mida mitte. Juhtide endi kasutus jääb Gerlyni hinnangul enamasti infootsingu tasemele: ChatGPT on Google'i asemel, kuid mitte strateegia loomise partnerina.
Lembit Loo vaatab sama pilti teisest vaatenurgast. Tehnoloogia areng liigub tuhandete ja miljonite sammudega, ettevõtted ühe sammu kaupa. Tema sõnul on juba märke sellest, et oleme tehnoloogilises singulaarsuses: masin läheb inimesest mõtlemises mööda ja tark nõu muutub iga päevaga odavamaks. Loo ütleb, et ettevõtte AI‑edu ei sõltu valdkonnast, vaid juhtkonnast, kes otsustab, et see on nende fookus, paneb sinna raha ja aega ning teeb katsetamise inimestele turvaliseks. Loo toob elulise näite transpordifirmast, kus raamatupidaja kulutas ühe tööpäeva igas kuus eri formaadis Exceli tabelite kokkukleepimisele, AI kirjutatud skript tegi selle töö aga ära viie minutiga.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Saate teises pooles läheb arutelu teravamaks: küsime, kas inimene on üldse see mõõdupuu, mille järgi tehisaru või masina võimekust mõõta? Kuidas ehitada organisatsioon, mis õpib ise? Mida iga juht peaks tegema juba järgmisel nädalal?
Saadet juhib Mare Timian.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Tehisintellekt on viimastel aastal muutnud Eesti väikeettevõtjate ja start-up’ide maailma kiiremini, kui keegi oskas oodata, ning tehisaru liigkasutamine on seotud ka selgete ohtudega.
Tehisintellekti tuleb käsitleda osana tänapäeva meediakeskkonnast ning õpetada õpilastele, kuidas algoritmid nende infovälja kujundavad, sõnas TI-hüppe programmijuht Ivo Visak Äripäeva hommikuprogrammis.
Tehisaru ajastul ei põleta inimesi läbi mitte töö-, vaid muutuste kuhi, kirjutab tehisaru- ja robootikakeskuse AIRE juht Katre Eljas.
Kuigi tehisaru agente kasutavad ettevõtted üha enam, ei ole neil kõigil soovitud mõju. Põhjus peitub selles, et agentide loomist alustatakse sageli vale küsimusega, kirjutab Elnora AI Agent Hackathoni žüriis viibinud Coop Panga ärikliendipanganduse juht Lehar Kütt.
Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse 35. aastapäevale pühendatud saatesarja värskes osas selgitab Tartu Ülikooli linna- ja rahvastikugeograafia professor Tiit Tammaru, miks peavad poliitikakujundajad ajutise kaitse põhimõtted ümber hindama. Reaalsuses jääb valdav osa põgenikest ja digirändajatest uude asukohariiki püsivalt paigale.