Eesti ehitusturgu on viimastel aastatel erinevad sündmused korralikult raputanud ning muutnud ka ettevõtete investeerimiskäitumist. Kui varem vaadati masinaparki uuendades eelkõige masina kvaliteeti ja tehnilisi omadusi, siis täna arvestatakse palju enamate näitajatega. Üha rohkem eelistatakse kasutatud tehnikat või rentimist ning ostuotsuse puhul muutub määravaks hoopis see, kas partner suudab masina rikke korral kiiresti uuesti tööle aidata.

- Stokkeri juhatuse liige ja Baltikumi ehitusosakonna juht Madis Kaur (paremal) ja rasketehnika renditeenuse juht Aigar Aasmann.
- Foto: Merlin Zuzjonok
Stokkeri juhatuse liikme ja Baltikumi ehitusosakonna juhi Madis Kauri sõnul on ehitussektor olnud alati tugevalt seotud riiklike taristuinvesteeringutega ning praeguses turuolukorras paistab see eriti selgelt välja.
“Rail Balticut nähakse sageli kui kogu sektori päästerõngast, kuid ühest projektist ei piisa. Ettevõtted vajavad lisaks ka teisi suuri objekte, mis hoiaksid kogu turu töös,”ütleb Kaur, kelle sõnul on paljud ettevõtted sattunud keerulisse olukorda ka seetõttu, et aastate eest võidetud riigihanked ei arvestanud hilisema kütusehinna ja inflatsiooni kasvuga. Kui lepingutes puudusid hinnatõusu arvestavad mehhanismid, on tänased kasumimarginaalid muutunud väga õhukeseks.
Ebakindel turg mõjutab ka investeerimisotsuseid
Majandusolukord on muutnud ettevõtjad ettevaatlikumaks. Kui veel mõni aasta tagasi lähtuti investeeringute tegemisel eelkõige kvaliteedist ja masina pikaajalisest väärtusest, siis praegu vaadatakse ennekõike soetusmaksumust.
Artikkel jätkub pärast reklaami
“Täna tehakse investeerimisotsuseid palju rohkem sisetunde ja kindlustunde pealt. Kui keegi ei tea, milline on turg viie aasta pärast, on keeruline veenda klienti vaatama masina kogu eluea maksumust ehk kogukulu,” räägib Kaur.
Just seepärast on turul näha selget trendi, kus ettevõtted eelistavad üha sagedamini kasutatud tehnikat ning toovad masinaid ka välismaalt, et investeeringuga seotud riske vähendada.
Rent ei ole enam varuvariant
Soov riske hajutada on toonud tähelepanu keskmesse ka rasketehnika rendi.
Stokkeri rasketehnika renditeenuse juhi Aigar Aasmanni sõnul ei käsitata renti enam ajutise lahendusena, vaid püsiva valikuna.
“Rent ei ole enam varuvariant, vaid teadlik otsus. Suuremad ettevõtted ei soovi oma kapitali masinapargi alla kinni panna ning väiksemad vajavad tehnikat sageli vaid konkreetse projekti ajaks,” ütleb Aasmann. Tema sõnul annab rent ettevõttele selge kuluprognoosi ning vabastab murest, milline on masina väärtus mitme aasta pärast.
Eriti hästi tuleb see välja uute tehnoloogiate puhul. Stokkeri kogemus Soome turul näitab, et isegi seal, kus elektri hind muudab elektrimasinad majanduslikult atraktiivseks, eelistavad kliendid neid sageli rentida, mitte välja osta.
“Nii saab uut tehnoloogiat proovida ilma riskita, et mõne aasta pärast on masina järelturu väärtus oodatust palju väiksem,” selgitab Aasmann.
Rendil on oluline roll ka hooajaliste tööde puhul, olgu selleks lumelükkamine või spetsiifilised teetööd, kus masina ostmine mõnekuuliseks kasutuseks ei ole majanduslikult mõistlik. Aasmanni sõnul nõuab aga ka rent põhjalikku planeerimist. “Kõige paremad lahendused sünnivad siis, kui klient annab oma vajadustest varakult teada. Viimase hetke otsused jätavad lihtsalt vähem võimalusi.”
Artikkel jätkub pärast reklaami
Turu reageerimisaeg on kaks tundi
Kuigi ostuhind on endiselt oluline, ei ole see enam ainus ega sageli isegi kõige tähtsam otsust mõjutav tegur. Madis Kauri sõnul algab tegelik koostöö kliendiga alles pärast masina üleandmist.
“Masina müük ei lõpe sellega, kui võtmed on üle antud. Tegelik koostöö algab alles siis, kui klient vajab abi. Kui tehnika seisab, ei huvita enam kedagi ostuhind – oluline on see, kui kiiresti partner reageerib.”
Turg ootab täna keskmisel umbes kahetunnist reageerimisaega. Mõnel objektil tuleb aga tegutseda veelgi kiiremini. “Kui asfalteerimistöö Narva maanteel seisab, tähendab iga tund väga suurt rahalist kahju. Sellistes olukordades peab abi jõudma kohale pigem tunni kui päeva jooksul,” ütleb Kaur ning lisab, et vajadusel tähendab see ka asendusmasina pakkumist, et kliendi töö ei katkeks.
Nutikamad masinad vajavad nutikaid oskusi
Nii, nagu on muutunud finantskäitumine, on viimastel aastatel muutunud ka rasketehnika ise. Kui varem piisaas masina hooldamiseks mehaanilistest teadmistest, siis tänapäeval on ehitusmasinad täis andureid, GPS-lahendusi ja tarkvara.
“Tänapäeva ehitusmasin ei ole enam lihtsalt tükk rauda, vaid mehatrooniline süsteem, mille hooldamiseks ei piisa enam ainult mutrivõtmest. Vaja on arvutit, diagnostikat ja täiesti uusi oskusi,” ütleb Kaur.
See on toonud kaasa suure nõudluse diagnostikute ja mehatroonikute järele.
Stokker teeb koostööd kutsekoolidega ning panustab praktikaprogrammidesse, et kasvatada järelkasvu. Kuigi sellise kompetentsi hoidmine on kulukas ja kajastub ka teenuse hinnas, peab Kaur seda kvaliteetse teeninduse vältimatuks osaks.
Tulevik kuulub terviklahendustele
Stokkeri hinnangul liigub rasketehnika valdkond järjest enam samas suunas nagu autotööstus. Üheks oluliseks arenguks peab ettevõte digitaalsete iseteeninduslahenduste kasutuselevõttu, mis võimaldavad klientidel jälgida oma masinaparki reaalajas, planeerida hooldusi ning hallata kogu tehnikat ühest keskkonnast.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Ettevõtte eesmärk on pakkuda terviklikku teenust, mis ühendab müügi, rendi, hoolduse ja vajadusel ka asendusmasinad vastavalt kliendi tegelikele vajadustele.
Kaur soovitab ettevõtjatel enne investeerimisotsuse tegemist hinnata mitte ainult masina hinda, vaid ka seda, millise partneriga koostööd alustatakse. “Kõige kallim masin ei ole tingimata hea ost ja kõige odavam halb. Pikas vaates määrab investeeringu edu hoopis see, kas partner suudab masina kogu elutsükli jooksul töös hoida.”
Kuula ka raadiosaadet, kus Stokkeri juhatuse liige ja Baltikumi ehitusosakonna juht Madis Kaur (paremal) ja rasketehnika renditeenuse juht Aigar Aasmann antud teemal räägivad:
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Olles kümme aastat olnud tegevjuht ja vestelnud enam kui 400 teise tegevjuhiga, olen täheldanud ühte mustrit. Eelarves saab esimesena löögi see, millest tegevjuht kõige vähem aru saab. Põhjus on selles, et juhatusel pole andmeid, milline on kindla tegevuse otsene mõju nende ärile - ja milles ei olda kindel, seda on loogiline kärpida. Just seetõttu on turunduse rida esimeste seas, kuhu käärid kallale lähevad.