Eesti erinevalt Lätist ja enamikust Euroopa Liidu riikidest toiduainete käibemaksu alandada ei plaani, ja selleks on ekspertidel tuua mitu argumenti, aga ettevõtjate arvates oleks maksulangetusest kasu.
Hea lugeja! See siin on alles sisuka loo esimene lõik. Kui sa oleks tellija, saaksid seda artiklit lugedes teada:
- miks peavad Pavel Gurjanov ja Oleg Gross käibemaksu langetamist vajalikuks just praeguses hinnasurves;
- mida hoiatavad Eesti Panga, Swedbanki ja Luminori ökonomistid riigieelarve ja teiste maksude võimaliku tõusu kohta;
- kas toiduainete käibemaksu alandamine viiks päriselt poehinnad alla või aitaks eeskätt madalama sissetulekuga inimesi.

- Eesti on üks väheseid riike, kus toiduainetele alandatud käibemaksumäära ei rakendata.
- Foto: Liis Treimann
Seda, et Eesti toidu käibemaksu ei alanda, peab restoranipidaja Pavel Gurjanov suureks veaks. Tema sõnul ei tähendaks see, et hinnad langeksid, vaid et need lakkavad kasvamast. “On ju ilmne, et kui seda maksu vähendada, söövad inimesed rohkem, restoranid teenivad rohkem ja maksavad rohkem makse. Võidavad poed, võidavad toidutootjad,” loetleb ta eeliseid.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Täna langeb Lätis nelja toidukaubagrupi käibemaks 21%-lt 12%-le, need on leib, piim, linnuliha ja munad.
Intervjuu OECD peaanalüütikuga
Eesti majandus oleks mugavalt naasnud kasvurajale, aga nüüd heidab varju juba uus sõda. Lähitulevikus tuleks OECD hinnangul Eestil aga tõsta makse ning investeerida rohkem õppesse, mis aitab tehisaru laiemalt kasutusele võtta.
Rahvaalgatus toidu käibemaksu langetamiseks on kogunud juba 80 000 allkirja, kuid valitsus jäi kindlale seisukohale, et toidukaupade käibemaksu langetamine toidu hindu ei muuda ja kõrgetes hindades on süüdi kaubanduspaleed.
Revolutile makstud tasu ilma igasuguste tagatisteta või sularaha kilekotikeses – neid variante kohtab inimene, kes toitlustussektoris tööd otsib, ütlevad allikad turul.
Olles kümme aastat olnud tegevjuht ja vestelnud enam kui 400 teise tegevjuhiga, olen täheldanud ühte mustrit. Eelarves saab esimesena löögi see, millest tegevjuht kõige vähem aru saab. Põhjus on selles, et juhatusel pole andmeid, milline on kindla tegevuse otsene mõju nende ärile - ja milles ei olda kindel, seda on loogiline kärpida. Just seetõttu on turunduse rida esimeste seas, kuhu käärid kallale lähevad.