Seekordses „Energiakooli“ episoodis räägitakse sellest, milliste valikute ees seisab Eesti energiapoliitika olukorras, kus taastuvenergia, gaasijaamad, põlevkivi ja võimalik tuumaenergia on kõik ühe ja sama süsteemi osad. TalTechi elektroenergeetika ja mehhatroonika instituudi doktorant-nooremteadur Ahto Pärl ütleb, et probleem pole võimaluste puuduses, vaid selles, et otsused ei jõua piisavalt kiiresti tegudeni.

- TalTechi elektroenergeetika ja mehhatroonika instituudi doktorant-nooremteadur Ahto Pärl.
- Foto: Alexela
Pärli hinnangul on energeetikas venitamine eriti kallis, sest tootmisvõimsused ja võrgud nõuavad suuri investeeringuid ning nende mõju kestab aastakümneid. Kui otsuseid edasi lükata, muutuvad tehnoloogiad, hinnad ja julgeolekuolukord ning valikuruum jääb järjest väiksemaks. „See risk, et me ei tee otsuseid, me ei tee investeeringuid, me ei panusta arengusse, on oluliselt suurem,“ ütleb ta.
Kõige selgemalt paistab otsustamise vajadus välja tuuleenergia puhul. Päikeseenergia on Eestis kiiresti kasvanud, kuid Pärli sõnul on uutesse päikeseparkidesse investeerimine muutunud „praktiliselt ebaefektiivseks“, sest toodang koondub samadele tundidele. Tuuleenergiaga on seis parem, kuid projekte takistavad kohalik vastuseis ja rahaline ebakindlus. „Meil on kuni tuhat megavatti praegu paberil, mis ei jõua tootmisesse,“ märgib Pärl.
Tema sõnul on tuul Eestile oluline nii hinna kui ka energiajulgeoleku pärast. Päike ja tuul on praegu odavaimad tootmistehnoloogiad ning täiendavad teineteist hästi: „Seal, kus päikest ei ole, on tuult rohkem.“ Samas ei saa kogu süsteemi rajada ainult ilmast sõltuvale elektrile. Pärli hinnangul võiks taastuvenergia katta 60–70 protsenti tootmisest, kuid selle kõrvale on vaja salvestust ja kiiresti reageerivaid juhitavaid võimsusi.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seetõttu peab Pärl vajalikuks gaasijaamu, mis aitaksid katta tarbimise tippe ajal, mil tuult ja päikest ei ole piisavalt. „Seal ei pääse me üle ega ümber gaasist,“ ütleb ta. Põlevkivi puhul pooldab Pärl järkjärgulist ja pragmaatilist üleminekut: seda rolli tuleb vähendada, kuid mitte enne, kui uued lahendused on päriselt olemas. Tuumaenergia võiks tema sõnul tulevikus baastootmist toetada, ent lähiaja lahenduseks ta seda ei pea.
Pärli hinnangul vajab Eesti praegu kolme otsust: tuuleprojektid tuleb päriselt ellu viia, tipukoormuste katmiseks tuleb rajada gaasijaamad ning tuumaenergia ja teiste tulevikutehnoloogiate üle tuleb arutleda arvude, riskide ja alternatiivide põhjal. „Ma tahaksin näha numbreid, ma tahaksin aru saada, kuidas on riskid manageeritud,“ ütleb ta. Tema sõnum on lihtne: otsustada tuleb enne, kui valikud muutuvad kallimaks ja kitsamaks.
Saatejuht on Brent Pere.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Sisuturunduse saates on külas Levira TV-tootmise osakonna juht Kulno Kägu ning režissöör ja produtsent Kristjan Saar. Juttu tuleb sellest, kuidas valmivad kõrgtasemel spordiülekanded, mida vaataja kodus mugavalt ekraanilt jälgib.