Tippjuht: jätkusuutlikkus mõjutab ettevõte konkurentsivõimet, ligipääsu kapitalile ja mainet tööandjana

„BDO Eesti eripära kliendina seisneb selles, et nende IT-keskkond peab iga päev vastama väga kõrgetele andmekaitse- ja infoturbenõuetele. See ei ole koht, kus piisab tavapärasest tehnoloogiapartnerist – BDO Eesti peab suutma oma turvalisust järjepidevalt tõendada nii klientidele, partneritele kui ka rahvusvahelisele võrgustikule,” ütleb Telia IKT-teenuste juhtimise tiimijuht Alar Kurvits. „Seetõttu toetame neid lisaks turvalistele kontorilahendustele ka IT-juhtimise teenusega, mis aitab hoida kogu tehnoloogilise keskkonna läbipaistva, juhitava ja riskikindlana.”

Nii Kurvits kui ka Luiga tõdevad, et jätkusuutlikkus on muutumas ärikeskkonnas järjest määravamaks, kuna andmetöötlus muutub järjepidevalt mitmekesisemaks, laiahaardelisemaks ning energiamahukamaks.. BDO Eestile tähendab see nii klientide nõustamist regulatiivsete nõuete mõistmiseks, kuidas jätkusuutlikkus oma äristrateegiasse siduda, kui ka BDO Eesti enda otsuste hindamist läbi jätkusuutlikkuse prisma.

„Olgu tegemist tehnoloogiainvesteeringute, töökorralduse, hankepartnerite valiku või igapäevaste tööprotsessidega, BDO rahvusvahelise võrgustiku liikmena oleme seadnud endale konkreetsed eesmärgid ja mõõdikud, kuid meie jaoks on oluline ka laiem põhimõte: jätkusuutlikkus ei tähenda ainult väiksemat keskkonnamõju, vaid ka vastutustundlikku ja läbimõeldud juhtimist,” räägib Luiga. Näiteks kogutakse regulaarselt andmeid energiatarbimise, kasvuhoonegaaside heite, ärireisidega kaasneva keskkonnamõju, kontori ressursikasutuse ja vastutustundliku hankimise kohta. Rahvusvahelises võrgustikus jälgitakse üha enam ka netonull-eesmärkide täitmist ja kliimariskidega seotud näitajaid.

Usaldusväärse ülevaateta on seda Luiga sõnul aga keeruline teha. “Telia ja Teliale kuuluva Green IT pakutavad andmed aitavad meil paremini mõista oma tehnoloogilise keskkonna kasutust, hinnata seadmete elutsüklit ning teha teadlikumaid otsuseid nii investeeringute kui ka ressursside optimaalsema kasutamise kohta, aidates nii ühendada tehnoloogilise innovatsiooni, töökindluse ja vastutustundliku ettevõtluse põhimõtted,” selgitab ta, et tehnoloogiapartneri roll ei piirdu ainult infrastruktuuri tagamisega.

Telia vaatest tähendab jätkusuutlikkuse olulisuse kasv seda, et tehnoloogialt ei oodata enam üksnes töökindlust ja turvalisust, vaid ka väiksemat jalajälge kogu elutsükli vältel. „Üha rohkem ettevõtteid vaatab IT-lahendusi läbi selle prisma, kuidas need aitavad vähendada tarbetut liikumist, pikendada seadmete eluiga ja kasutada ressursse targemalt,” ütleb Telia IKT teenuste juhtimise tiimijuht Alar Kurvits. „BDO Eesti puhul tähendab see näiteks seda, et tehnoloogia peab võimaldama inimestel töötada turvaliselt ja sujuvalt sõltumata asukohast, kuid samal ajal peab olema läbi mõeldud ka see, mis saab seadmetest siis, kui nende esimene kasutusperiood lõpeb.”

Kurvitsa sõnul on see eriti oluline organisatsioonides, kus inimestel on vaja võimsaid ja töökindlaid tööjaamu regulaarselt uuendada, et keerukad tööprotsessid ei kannataks. „Jätkusuutlikkus ei tähenda, et ettevõte peaks loobuma kvaliteetsest tehnoloogiast. Pigem tähendab see teadlikumat mudelit: vajalikud seadmed võetakse kasutusele, neid hallatakse professionaalselt ning elutsükli lõpus suunatakse need Green IT abil teisele ringile. Nii saab ühendada töötajate vajaduse kaasaegsete töövahendite järele ja ettevõtte soovi vähendada tehnoloogia keskkonnamõju,” lisab ta.

Luiga usub, et tulevikus hakkab tehnoloogia mängima veelgi suuremat rolli selles, kuidas ettevõtted oma keskkonnamõju mõistavad, juhivad ja vähendavad. „Paljud organisatsioonid soovivad olla jätkusuutlikumad, kuid ilma kvaliteetsete andmeteta on keeruline saada aru, kus mõju tegelikult tekib ning millised tegevused annavad optimaalseima tulemuse. Tehnoloogia võimaldab muuta jätkusuutlikkuse juhtimise hinnangutelt faktipõhiseks, mis omakorda võimaldab teha teadlikumaid otsuseid nii energiakasutuse, ressursside planeerimise kui ka tarneahelate juhtimise kohta,” räägib ta. Siiski ei tule järgmine arenguhüpe sellest, et ettevõtted koguvad üha enam andmeid, vaid sellest, kui keskkonnamõju muutub otsuste tegemisel sama nähtavaks nagu hind, kvaliteet ja risk. “Kui juht näeb juba investeeringu, hankelepingu või tööprotsessi kavandamise hetkel selle rahalist ja keskkonnaalast mõju, ei ole jätkusuutlikkus enam tagantjärele koostatud aruanne, vaid osa igapäevasest tulevikku suunatud juhtimisest,” selgitab Luiga.

Samas rõhutab ta, et tehnoloogia ise ei ole automaatselt jätkusuutlik. “Seetõttu ei ole tuleviku küsimus, kui palju tehnoloogiat ettevõte kasutab, vaid kui targalt ta seda teeb. Võitjad on organisatsioonid, kes suudavad tehnoloogia abil vähendada oma tegevuse tegelikku ressursimahukust, mitte üksnes muuta seda digitaalsemaks,” usub Luiga.