Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Rikaste TOP: Eesti majanduse kaks trendi
Sel aastal iseloomustab Eesti majandust kaks positiivset ning omavahel tihedalt seotud suundumust, mis on juba mõjutanud ja kindlasti mõjutavad ka järgnevatel aastatel Äripäeva rikaste edetabelis toimuvaid liikumisi.
Sel aastal on Äripäeva Rikaste TOPis 67 ettevõtjat, kes eelmisel aastal edetabelisse veel ei jõudnud. Uuteks tulijateks on näiteks pakiautomaatide arendaja Cleveroni omanikud Arno Kütt ja Peep Kuld.
Tänavustel rikkamatel noortel ettevõtjatel on vähe ühisnimetajaid - osad arendavad edasi sissetöötatud perefirmasid, teised aga tegutsevad tehnoloogia eesliinil.
Naisi on 500 jõukama ettevõtja hulgas 45, neist seitse on Äripäeva rikaste TOPis esmakordselt. Homme ilmuva edetabelis olevatel naistel on Äripäeva hinnangul vara kokku 770,7 miljonit eurot, edetabelis olevate meeste omanduses on vara kokku 12,3 miljardit eurot.
Vilniuses, Riias ja Tallinnas on viimase kahe aastakümne jooksul kerkinud uued äripiirkonnad ja kümned moodsad büroohooned. Ent kuna nende tehnilised omadused muutuvad üha sarnasemaks, kerkib esile teine küsimus: kas omanäoline arhitektuur võib luua käegakatsutavat majanduslikku väärtust?
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.