Lahendus Eestile tundub seega lihtne -- ehitame nii tselluloosi-, paberi- kui ka puitplaaditööstuse -- loome seeläbi mõned tuhanded töökohad, saadame kogu toodangu eksporti ja mis kõige olulisem -- vääristame kogu puiduressursi kohapeal. Oleks tegelik elu ka nii lihtne, siis oleks ehk tehased juba püsti, töös ja rahvas sellevõrra rikkam.
Eesti riigi ülesanne ei ole ettevõtlusega tegeleda. Kohalikel ettevõtetel puudub turukogemus ja ei ole vajalikul määral kapitali. Kaasaegse tselluloositööstuse rajamiseks on näiteks rohkem kapitali vaja kui Hansapanga ülevõtmiseks.
Välisinvestoritel ja eriti Skandinaavia tootjatel puudub motivatsioon -- milleks investeerida, kui toorainet saab niigi odavalt, kindlalt ja lähedalt. Eesti paberipuu hind Rootsi tehaseväravas on madalam kui Rootsi enda puidul, olgugi et Eestist importimisel lisandub puidu tihumeetrile 120 krooni transpordikulusid. Seega on Skandinaavia tootjate huvides säilitada Eesti oma strateegilise toorainevaramuna.
Eesti paberipuu olulisust meie põhjanaabritele saaks testida lihtsa katsega -- keelustada homsest puidu töötlemata kujul eksport või see vähemalt korralikult maksustada. Olen kindel, et sellele järgneks väga valuline reaktsioon kõigi asjassepuutuvate ettevõtete, nende liitude ja isegi valitsuste tasemel.
Loomulikult ei võtaks me sarnast sammu ette, kuna me ei oska ise paberipuuga midagi peale hakata.
Parem võimalus oleks luua Eestis keskkond, kus paberipuu suuremahuline töötlemine on majanduslikult piisavalt atraktiivne, ja müüa see võimalus strateegilisele suurinvestorile. Tegeliku kasu saaksime siis puiduressursi suurema vääristamise kaudu.
Kas me aga oleme valmis investeerima oma aega, tahet ja vahendeid investorile soodustingimuste loomiseks? Kas me üldse saame endale lubada riikliku puiduressursi soodsatel tingimustel äralubamist?
Samas võib vastu küsida -- kas me oleme nii rikkad, et võime endale lubada puiduressursi eksporti töötlemata kujul, nagu me seda juba mitmeid aastaid mõtlematult teeme?
Seotud lood
Fondiosakutesse saab investeerida kuni 30. septembrini
Investeeringute haldamise ettevõte Lords LB Asset Management käivitab oma ajaloo esimese fondiosakute avaliku pakkumise. 2.–30. septembrini saavad Leedu ja Eesti investorid investeerida alates 1 eurost uude fondi Baltic Core Property Fund, mis kujundab Läänemere piirkonna riikides rahavoogusid tootva tippklassi ärikinnisvara portfelli. Lätis on mittekutselistele investoritele minimaalne investeeringusumma 100 000 eurot.