Laboris valmistatud südamed hakkasid tuksuma

„Lootust on, et suudame luua elundeid, mis sobivad täpselt kehaga,” ütles Doris Taylor Minnesota ülikooli kardioloogiakeskusest Reutersile. Ajakirjas Nature Medicine ilmunud artiklis kirjeldab ta koos kolleegidega uuringut, kus kasutati tüvirakke, et toota siirdamiseks sobivaid organeid.

Selleks pesti laboris surnud rottide südamest välja kõik rakud, jättes alles vaid kollageenist, fibronektiinist ja laminiinist südame karkass.

Seejärel täitsid nad tühja sidekoe vastsündinud rotipoegadelt võetud südame tüvirakkudega, toitsid rakke toitainerikka lahusega ning lasid neil rakkudel laboris kasvada. Vastsündinute rakud valiti välja lootuses, et just nendega õnnestub eksperiment kõige suurema tõenäosusega.

Nelja päeva pärast hakkasid südamelihased kokku tõmbuma. Nüüd võeti appi südamestimulaator, et kokkutõmbeid korrastada. Seejärel ühendati südamed vedelikke pumpama, mis oli rõhu all, see pidi imiteerima vererõhku.

Kaheksa päeva hiljem hakkasid südamed lööma.

Paljud teadlased, nende hulgas ka Taylor, töötavad tüvirakuteraapiate kallal, et leida võimalusi, kuidas ravida infarktist kahjustatud südameid.

Eelmisel kuul teatas Briti uurimisrühm, et nad said täiskasvanud südamerakke embrüonaalsetest tüvirakkudest, selliseid rakke kasutades saaks kahjustatud kudet ravida. Samas on püütud armistunud südamelihast ravida otse tüvirakkude abil.

Taylor ja tema kolleeg Harold Ott Massachusettsi keskhaiglast katsetasid südamerakkude eemaldamist nii sigade kui rottide peal. Artikkel piirdub siiski vaid rottidel tehtud töö kirjeldamisega. Sama meetodit on varem kasutatud südameklappide ja veresoonte valmistamisel, kuid ei kunagi varem terve südame puhul.

„Kaugemas tulevikus on võimalik kasutada sealt või surnud inimeselt võetud organit ning toota sellest doonororgan, millesse on viidud tüvirakud inimeselt, kellele organ tulevikus siirdatakse,” ütles Taylor. Sellisel juhul ei ole põhjust karta äratõukereaktsiooni, mis on praegu organite siirdamise peamine takistus.