Balti sadamad võistlevad Vene transiidi pärast

Kuigi idanaaber üritab tugevalt arendada oma sadamaid, on Balti sadamatel ka tulevikus kaubasadamatena oluline osa, sest Soome lahe ääres paiknevad Primorski ja Peterburi kaubasadamad ei tule üksi selliste kaubamahtudega toime, nagu ka ei suuda seda Hamburgi ja Rotterdami sadamad, kirjutas YLE Uutiset.

Venemaa suursaadik Lätis Aleksandr Vezjakov ütles paar päeva tagasi, et Venemaa ei lõpeta naftatoodete ja konteinerite vedu läbi Baltimaade, kuna just Läti sadamatel on palju kasutamata ressursse, lükates sellega ümber Venemaa asepeaministri Sergei Ivanovi varem öeldu, et transiidist läbi teiste riikide loobutakse täielikult.

Läti ja Leedu sadamad võidavad olukorrast kõige rohkem, sest mõlemal riigil on koostöö seljatoena vähemalt kehtiv piirileping. Eesti kaudu käivale Vene transiidile andsid löögi pronkssõduriga seotud rahutused, mis läksid Eesti riigile maksma ligikaudu pool miljardit eurot (7,78 miljardit krooni), kirjutas YLE Uutiset. Vene nafta- ja kaubasaadetised läbi Eesti kahanesid kiiresti ja ka muud Eesti idaärid kannataside selle tõttu. Seepärast hakati ka Eestis kiiresti otsima vähenenud veomahtudele muid võimalusi.

Läbirääkimised Hiinaga on olnud edukad ning Tallinna lähedale Muugale kerkib hiinlaste konteinerterminal, esimesed laevad Hiinast peaksid saabuma juba paari aasta pärast, kirjutas Soome uudistekanal.