Ametiühingud: seadus ei luba põhipalga kallale minna

Tammeleht ütles, et tööandja ei saa töötaja palka ühepoolselt vähendada. “Kindlasti mitte, vastavate sisuliste kokkulepeteta ühepoolselt palka muuta ei saa, see on ilmselge. Küsimus on lepingus - tööleping on samasugune leping nagu kõik muud eraõiguslikud lepingud ja kui pooled on milleski kokku leppinud, siis seda ühepoolselt muuta ei saa,“ lisas ta.

Tammeleht rääkis, et põhimõtteliselt saab palga vähendamise punkti töölepingusse sisse kirjutada, kui töötaja sellega nõus on. „Aga töötaja peab olema ikka väga rumal, kui ta sellise asjaga nõustub. Esiteks tekib küsimus, milline on see vajadus, teiseks tekib küsimus, kelle jaoks see vajadus on jne. See on väga filosoofiline küsimus ja sellist punkti eelnevalt lepingusse kirjutada on äärmiselt ebamoraalne,“ märkis ta.

„Seaduses on kirjas, et kuni kolmeks kuuks võib töötaja saata osaliselt tasustatud puhkusele, aga ka see on kokkuleppel ja kui töötaja sellega nõus pole, siis on tal õigus tööleping ühepoolselt lõpetada ja viidata tööandjapoolsele töölepingu rikkumisele,“ rääkis ta võimalusest ajutiselt töötasu alandada.

Tammeleht pööras töötajate tähelepanu lisatasude maksmiskorrale, et töölepingus lepitakse mingisugune palganumber kokku, aga tööandjal on tegelikult võimalus ühepoolselt töötajale lisatasu maksta, milles pole töölepingus ega ka kollektiivlepingus kokku lepitud. „Neid lisatasusid võib tööandaja ühepoolselt otsustades ära jätta, seal kokkulepet pole.“

Ta tõi näite ehitustandrilt, et ehitajad tegid palju ületunde ning tänu sellele oli ka nende palk suur. „Kui ületunnid ära jäävad, siis jäävad ära ka lisatasud ning see on seadusega kooskõlas. Seda tuleb tähele panna.“

„See ongi töötajate jaoks peamine signaal, et palk, mis on lepingus kokku lepitud, seda vähendada ei tohi,“ ütles Tammeleht.