Antropov: ilma Venemaa osaluseta ei ole transiit võimalik

"Selge, et ilma Venemaa osaluseta ei ole transiit võimalik. Eesti jaoks peab Venemaa olema peamine transiidiparnter," märkis Antropov.

Antropov on veendunud, et üht võimalust selle valdkonna arendamiseks pakub Põhjamaade ja Lääne-Euroopa kaupade transiit Hiina ning tarbekaupade transiit Hiinast.

Teda üllatas ühe lugeja küsimus: "Kas Eestile oli kasulik Vene transiit või mitte?" "Miks oli? Ta oli, on ja jääb! Igal juhul mõjutas Vene transiit Eesti majanduse arengut ning riikidevahelisi suhteid üldse. Kahjuks transiiditeenuste valik oli ühekülgne. Juba aastaid räägiti naftavoogude vähenemisest, kuid teiste transiidisuundade arenguks tehtud midagi," arvas Antropov.

Samuti on ta kindel, et Eesti on hiljaks jäänud konteinerveoste mahtude suurendamise ja logistikakeskuste loomisega. "Kuid parem hilja kui mitte kunagi," lisas Antropov.

Antropov usub, et Eesti jaoks on Venemaa suurte võimalustega ja kiirelt arenevate turgudega naaber. Oleks lühinägelik jätta Venemaa pakutavad võimalused kasutamata. Küsimusele, kas Venemaa vajab rohkem Eestit või vastupidi, märkis Antropov: "Geograafiliselt on Eesti Venemaa jaoks aken Euroopasse. Eestil on läbi ajaloo teinud koostööd mõlema poolega. Oma igapäevatöös püüan ma mitte ainult hoida sidemeid Venemaaga, vaid neid ka arendada. Seda tõestab Paldiski sadama edukas tegevus," kommenteeris Antropov.

Olles tegelenud kolm aastat ettevõtlusega, on Antropov kindel, et Eestis võiks veel arendada suhteid riigi ja erasektori vahel. "Riik ja poliitikud peavad tegutsema kodanike huvides, kuna riigikassat täidavad ja poliitikuid üleval peavad just nemad. Majandus ja poliitika peavad olema seotud. Täna me lihtsalt ei kuule teineteist ja saame halvasti teineteisest aru," möönis ta.

Hetkel on Paldiski Sadam suhteliselt uus ja kiiresti arenev koht. Nagu väidab Antropov, pöörab Paldiski sadam rohkem tähelepanu uute partnerite otsingule ja kaubavoogude suurendamisele. "Paldiski sadam pakub kvaliteetseid, kiireid ja mitmekülgseid teenuseid. Meie partnerid asuvad Venemaal, Skandinaavias, paljudes teistes Euroopa riikides ja Ida-Aasias. Olles linnasadam, on meie areng suunatud puhaste ja ohutute veoste, näiteks uute autote, konteinerite, erinevate pakitud veoste ümberlaadimisele," jätkas tema.

2007. aasta pronksöö peatas Paldiski sadama Rootsi projekti, kuna veose omanik ei olnud kindel, et ta suudab ka edasipidi saata oma kaupu Venemaale läbi Eesti. "Praegu projekt saab jälle hoogu juurde ja muutub aktuaalseks," kinnitas Antropov.

Tuletame meelde, et alates 1996 aastal muutus Paldiski sadam rahvusvaheliseks kaubasadamaks. 2002. aastal Paldiski Sadamate AS aktsiate kontrollpakett läks üle Tintrade Grupp-ile ning ettevõte alustas Paldiski põhjasadama arendamist. Nende aastatega lõi Paldiski Sadamate AS üle 160 uue töökoha, ehitas uue kaasaegse sadama ning korrastas sadamat ümbritseva ala. Paldiski sadam asub 50 kolimeetri kaugusel Tallinnast. Tänu heale asukohale, Lääne Euroopast tulevatele laevadele on sinna lühem tee kui mõne teise mandril asuva sadamani.