Eelarvekärbe võib kultuuriaasta kihva keerata

"Kui mujalt kärbib linn ca 13 protsenti, siis miks on kultuuripealinna eelarve 50 protsenti väiksem? Kui prioriteet on kultuuripealinn, kuidas sa seda valdkonda nii palju kärbid," oli Fritze hämmingus.

Mikko Fritzet tabas Tallinna 2010. aasta eelarve eelnõud lugedes üllatus. Varem sihtasutusele mõeldud 40 miljoni kroonise toetusraha asemel seisis eelarves 20 miljonit ehk poole vähem. Eelarve eelnõu valguses näib, et pooled kultuuripealinna plaanitud projektidest jäävad 2011. aastal ära, ühtlasi on ebaselge kultuurikatla saatus.

50% väiksem eelarve tähendab ka 50% vähem kultuuri või isegi veel vähem. Kultuurikatla remondiraha vähenes eelarve eelnõus enam kui 60%. "Ma loodan, et see saab ainult eksimus olla, muidu see maja valmis ei saa," arvas Fritze.

Eelarve drastiline vähendamine seab kahtluse alla ka järgmisesse aastasse planeeritud sihtasutuse teavitus- ja reklaamikampaania. See on kampaania, mille õnnestumine tooks Eestisse aasta hiljem kultuurituristidega hinnanguliselt 300 miljonit krooni ehk veidi enam, kui on sihtasutuse enda viie aasta idealistlik eelarveprognoos, mis ilmselt kunagi ei täitu. Teisisõnu, kultuuripealinna projekt teeniks end õnnestumise korral juba aastaga tasa, usub Fritze.

"See on ainulaadne võimalus. Riigile tuleb see kord 12-15 aasta jooksul. Ei tea, millal Tallinnale tuleb. See on fookus, mis on tasuta, see on kingitus. Kui saad seda läbi kultuuri teha, tee ära! Teisi väljundeid, kus Eesti saab enda tugevaid kohti näidata, lihtsalt ei tule," rõhutas sihtasutuse juht.