Eesti Pank majanduskasvu osas pessimistlikum

Samas prognoositakse inflatsioonitasemeks 1,3%, ehkki veel sügisel prognoositi hindade langemist 0,4%.

Pessimistlikumad ollakse impordi muutuses püsihindades. Impordi muutus püsihindades on värskes prognoosis 6,1% (varem 8,3%). Kuid ekspordi muutus on 7,7%  (varem 5,2%).

Majanduskasvu määra langemise juures aga eeldatakse pisut lisa SKP kogumahus - 1,8 miljardid krooni. Ka tööpuudust prognoositakse tänavuseks 16% varasema 16.6% asemel.  Seal juures võib tööpuudus olla ülejärgmisel aastal veidi suurem kui sügisel loodeti  ehk 14,5%.

Hõive muutus võib tänavu kujuneda -3,3% protsendi asemel -2,7%.

Optimistlikum on prognoos eelarve tasakaalu suhtes. Kui sügisel arvati, et eelarve tasakaal on SKPst -2,8%, siis hetkel on väljavaade -2,2%.

Keskmine brutopalk võib aga tõusta. Sügisel prognoositi keskmise brutopalga muutuseks -4,4%, kuid selles prognoosis on see number -3,8%.

Maailmamajanduse kasv on taastumas ning usaldus rahvusvahelises finantssüsteemis on võrreldes aastatagusega oluliselt paranenud. Sellegipoolest ei ole veel kindlust majanduse kosumise kiiruse suhtes, teatas Eesti Pank.

Keskpanga presidendi Andres Lipstoki sõnul on selgelt vara veel majanduse kasvu üle väga optimistlikke järeldusi  teha. Arvestades varasemate aastate võlakoormuse kiiret kasvu ning pankade ettevaatlikku käitumist, võivad kasvunäitajad tulla heitlikud ning märke, mis lubaksid pikaajalist hoogsat kasvu on vähe, möönis ta.