Eesti Pank: kasvu taastumine on alanud

Ulatuslikud eelarvepoliitilised stiimulid ja keskpankade leebe rahapoliitika on usalduse hoidmisel endiselt toeks, kuid on samas tõstatanud mitmes riigis võlakoormuse ja eelarvepoliitika jätkusuutlikkuse küsimuse. Eesti majandusolukord on seni stabiliseerunud eelkõige tänu välisnõudlusele, siseturule suunatud tegevusharudes on majanduse elavnemine tagasihoidlikum, teatas Eesti Pank majandusprognoosis 2010–2012. aasta kohta.

Majanduse mahu suurenemine tugineb lähiaastatel suuresti üleilmse kriisi tõttu kasutuseta jäänud tootmisvõimsuse taasrakendamisele. Eelmine aasta kujunes paljudele ettevõtetele ja majapidamistele, aga ka riigisektorile, varasemate plaanide ülevaatamise aastaks. Nüüdseks on ümberkorraldused lõpule jõudmas ja see on aidanud kaasa kindlustunde paranemisele. Uue kasvutsükli areng võib tulla väga heitlik, sõltudes sellest, kui kiiresti kasutuseta jäänud tootmisressursse suudetakse uuesti rakendada. Oodatust kiirema kasvu põhjal ei tohiks aga teha rutakaid järeldusi pikema perioodi kohta, kuivõrd majanduse pikaajalisem kasvutempo sõltub eelkõige uutest investeeringutest, mille taastumist pole veel märgata, on kirjas majanduskommentaaris.

Majandusaktiivsuse elavnemisele vaatamata püsib suur tööpuudus tõenäoliselt veel prognoosiperioodi lõpuski ehk 2012. aastal ja pärsib sisenõudluse kiiret kasvu. Paraku avaldavad pikaajalised töötusperioodid mõju inimeste tööharjumustele, vähendavad nende kutseoskuseid ja muudavad nad seeläbi vähem tootlikuks. Struktuurse tööpuuduse tõus võib tulevikus mõjutada kogutoodangu taset ja kahandada majanduse kasvuvõimekust, mistõttu tuleks lähiaastatel jätkuvalt tegeleda struktuurse tööpuuduse vähendamisega.

Pikema perioodi vältel aitab inflatsioonisurvet leevendada asjaolu, et kuigi Eesti suhteline tulutase on märgatavalt vähenenud, ei ole suhteline hinnatase eriti muutunud. Senine palgalangus on hüviste hindu vaid vähesel määral langetanud. Kõige enam ohustab inflatsioonitaset toormehindade tõus maailmaturul, mis avaldab Eesti inflatsioonile suuremat mõju kui arenenumates riikides. Võrreldes sügisega eeldame kevadprognoosis sel aastal suuremat tarbijahindade tõusu, mis tuleneb täiendavatest administratiivsetest sammudest, kõrgemast naftahinnast ja muudest välismajanduse teguritest. Võrreldes kiire kasvu aastatega jääb inflatsioon siiski madalaks. Survet hinnatõusuks vähendab nõrk sisenõudlus ja suur hulk kasutuseta seisvaid tootmissisendeid. Kuna hinnakasv võib takistada majanduse taastumist, on lähiaastatel varasemast veelgi olulisem vähendada administratiivsetest sammudest tingitud inflatsiooni ning piirata ühekordsete hinnatõusude ülekandumist teistesse hindadesse.

Valitsussektor peab lähiaastatel jätkama eelarvepositsiooni parandamist. Valitsuse otsustav tegevus 2009. aastal peatas koondeelarve tasakaalu halvenemise. Valitsuse siht saavutada 2013. aastaks taas eelarve ülejääk on igati otstarbekas, kuid Eesti Panga prognoosi kohaselt ei taga üksnes majanduse taastumine iseeneslikku puudujäägist vabanemist. Selleks on vaja võtta lisameetmeid, eriti arvestades ajutise mõjuga eelarvemeetmete lõpulejõudmist. Pidades silmas viimastel aastatel oluliselt suurenenud maksukoormust, tuleks muudele meetmetele eelistada kulude kokkuhoidu. Kõige lihtsam oleks näiteks kulutase külmutada.