Lipstok: eelarve tuleks külmutada 2010. a tasemel

Lipstoki hinnangul eeldab pikaajaline eelarvepoliitika täiendavaid otsuseid ning eesmärkide saavutamiseks on vaja võtta lisameetmeid. Arvestades maksukoormuse kiiret kasvu viimasel aastal, tuleks eelistada kulusid puudutavaid meetmeid, märkis Lipstok.

"Kui valitsus on eelarvepoliitikat välja töötamas, siis meie arvates on väga tähtis selle eesmärgi järgimine, mida nad on ise ka öelnud, et 2013 peaks kindlasti eelarveülejääk ja ülejäägist tulenevad positiivsed näitajad olema laua peal," selgitas keskpanga president.

Eesti Pank järeldab, et hinnatõusu surve pole suur, kuid välistegurid muudavad inflatsiooni heitlikuks. Lipstok toonitas, et tulutase on kriisis rohkem langenud kui hinnatase ning selle tulemusena otseseid surveid inflatsioonile pole ka näha.

Lipstoki sõnul on selgelt vara veel majanduse kasvu üle väga optimistlikke järeldusi  teha. Arvestades varasemate aastate võlakoormuse kiiret kasvu ning pankade ettevaatlikku käitumist, võivad kasvunäitajad tulla heitlikud ning märke, mis lubaksid pikaajalist hoogsat kasvu on vähe, möönis ta. Pankade surve ettevõtete finantsvõimenduse vähendamiseks võib pärssida ettevõtete investeerimistegevust ning seeläbi ka lühi- ja pikaajalist kasvuvõimekust, kirjutatakse keskpanga prognoosis.

Sealjuures  peetakse tööturu taastumist aeglaseks ning riigilt oodatakse jätkuvalt panustamist pikaajalise tööpuuduse vastu võitlemises.

“Ajutiste positiivsete numbrite pealt tuleks arvestada, kuidas kriisi enda mõjud välja taanduvad,“ möönis Lipstok. Kriisil on pikki järelmõjusid, mis täna majandust mõjutavad, lisas ta.  „Olgu need abipaketid, mida suurriigid on oma majanduse käivitamisel rakendanud. Täna jutt sellest, kuidas välja tulla, on laua peal, aga sellest, et saada väga selge pilt, mis meil juhtuma hakkab, kui mitmed mõjud välja taanduvad, on veel vara öelda,“ märkis Lipstok.