Valitsus peab võlgniku kaitset vajalikuks

Seaduse eelnõu kohta edastatakse riigikogule justiitsministeeriumi, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ning rahandusministeeriumi märkused, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.

Nn võlakaitse seadus on täna esimesel lugemisel ka riigikogus. Selle kohaselt on ümberkujundatavad kõik võlanõuded, sh osaliselt ka veel mitte sissenõutavaks muutunud nõuded, mille suhtes võib kohaldada kas maksetähtaja pikendamist, ositi täitmise võimaldamist või võlakohustuste vähendamist.

Menetlus baseerub sarnastel põhimõtetel saneerimisseadusega, mis täna kehtib ainult juriidiliste isikute suhtes. Menetluse aluseks on põhimõte, et füüsiline isik peab ise või nõustaja vahendusel suutma välja pakkuda lahenduse oma võlgade tasumiseks ning võlausaldajad ja kohus hindavad ning võimalusel kinnitavad selle. Ka eeldatakse võlgade ümberkujundamisel, et võlgnikul on olemas või reaalselt saab olema mingigi sissetulek, et nõudeid rahuldada, samuti huvi vältida enda pankrotimenetlust.

Lootusetult maksejõuetute isikute jaoks jääb endiselt ainsaks lahenduseks pankrotimenetluse järgselt võlgadest vabastamise menetlus.

Võlakaitse seaduse on ette valmistanud riigikogu õiguskomisjoni juurde eelmise aasta lõpus moodustatud töörühm, kuhu kuulusid erinevate huvigruppide, ministeeriumide ja ametkondade ning suurimate fraktsioonide esindajad.