Võlakaitse koormab kohtuid lisatööga

"Võlakaitse jõustumisega kaasnevad mitmed ressursilised ja seaduse tõlgendamisega seotud probleemid. Pangaliit kutsub riigikogu üles võlakaitse seadusega mitte kiirustama ning jätma seaduse jõustumiseks vähemalt aastane üleminekuperiood," kirjutab Eesti Pangaliidu tegevdirektor Katrin Talihärm tänasel Äripäeva arvamusküljel. Esialgu peaks seadus jõustuma 2011. aasta 1. jaanuaril.

Pangaliidu hinnangul on täiesti selge, et seaduse jõustumisel kasvab kohtute koormus hüppeliselt, sest nad peavad läbi vaatama hulga avaldusi ja kontrollima seal esitatud andmete õigsust.

Menetlused venivad

"Võlakaitse seaduse jõustumisel tekib korraga suurel hulgal inimestel õigus kohtusse pöörduda, millist võimalust praeguses majanduslikus olukorras ka eeldatavalt kasutatakse," ütles Eesti Kohtunike Ühingu esimees Meelis Eerik.

Tema sõnul võib korraga esitatavate avalduste suur hulk kaasa tuua olukorra, kus kohtud ei suuda avaldusi mõistliku aja jooksul menetleda ning siin ei aita ühegi menetlustähtaja kehtestamine. Eerik lisas, et kohus peab ise välja selgitama taotleja majandusliku seisundi ning seega ei saa loota kiirele menetlusele.

Rehe on senisest leebem

Riigikogu õiguskomisjoni esimees Ken-Marti Vaher märkis, et kindlasti on pankurite huvides, et seda seadust ei teki. "Nemad soovivad ju instinktiivselt säilitada oma jõupositsiooni võlgnike suhtes. Samas on pangaliidu juht Rehe muutunud üha konstruktiivsemaks, sest oleme võlakaitse töörühmas asju arutanud," ütles Vaher. Ta lisas, et seaduse mõte on ka ühiskondlike hoiakute muutmine selliselt, et suurendada pankade vastutust.

Rehe aga arvas, et pankadele töökorraldust seadus ei muuda. Tema sõnul on pangad juba kaks aastat tegutsenud selles suunas, et inimesed suudaks laenusid tasuda. "Möödunud aastal oli umbes 6000 võlgade tasumist leevendavat otsust," ütles Rehe.

Ainsa muutusena tõi Rehe välja, et kohus võib pankadelt hakata nõudma päringuid, et täpsustada nõude suurust või sisu.

Autor: Katariina Krjutškova, Katre Pilvinski