Kafkalik energiaprotsess

Taastuvenergia toetuste ümber lahvatanud debatis on midagi kafkalikku. Süüdistatule - investorile - esitatakse süüdistus, konkurentsiameti salastatud analüüs. Pärast kohtuprotsessi (süüdistataval sõnaõigust ei ole) langetatakse kohtuotsus, milleks on majandusministeeriumi ettevalmistatud salastatud seadusemuudatused. Lõpuks haihtub nädalaid närvikõdi pakkunud protsess olematusse.

Vajadus hoogtöö korras ja ohtra meediakära saatel pikaajalist regulatiivset raamistikku muutma hakata kõneleb mõtestatud energiapoliitika puudumisest, kasutatud retoorikavõtted aga debati liigsest politiseeritusest.

Keskkonnakaitse, energiajulgeoleku ja kohaliku majanduse stimuleerimiseks loodud taastuvenergia toetussüsteem pidi looma investoritele pikaajalise kindluse, millest pidid võitma nii riik, tarbijad kui ka investorid. Praegu valitseb valdkonnas ebakindlus. Ükskõik millised olid muudatuste algatajate kavatsused, tõi avalik konflikt kaasa investeerimiskliima halvenemise.

Ülepeakaela ettevalmistatud seadusemuudatused toovad omakorda kaasa läbimõtlemata ja puuduliku toetussüsteemi läbisurumise. Selle asemel on vajalik süsteemi kui terviku läbimõtlemine, arvestades nii taastuvenergia otseseid kui ka kaudseid toetussüsteeme, konkureerivate tootmisvõimsuste otsest ja kaudset toetamist, vajadusega kohanduda avatud energiaturuga, vajadust kasutada ära taastuvenergia potentsiaal, maksimeerida energiajulgeolekut ning leida viisid taastuvenergia sotsiaalmajanduslike ja regionaalpoliitiliste positiivsete mõjude suurendamiseks.

Taastuvenergia toetustele keskendunud debatt jättis täiesti kõrvale meetmed, mis aitaks saavutada eesmärgid odavamalt. Kohalike elanike vastuseis uutele arendustele kõneleb vajadusest reguleerida lubatud tervisemõju; taastuvenergiatootjate probleemid võrguga liitumisel aga diskrimineerivast võrgueeskirjast, vajadusest parandada võrguhalduri-arendaja koostööd. Teaduse, arenduse ja innovatsioonisüsteemi arendamine aitaks tehnoloogia täiustamisega vähendada hilisemaid toetusi. Taastuvenergia direktiivis toodud paindlikud koostöömehhanismid võimaldaks aga Eestis odavamalt tootmisvõimsusi arendada. Sellest kõigest ei räägitud sõnagi.

Energiamajanduse pakkumist suunavaid meetmeid ei tohiks käsitleda eraldiseisvatena nõudlusega seotud meetmetest. Energia säästlikum tarbimine ja tarbimise vähendamine aitaks saavutada taastuvenergia eesmärke odavamalt, väheneks vajadus ulatuslike investeeringute järele. See aitaks hoida kontrolli all ka energiahindu. Seetõttu tuleks sõnastada ambitsioonikad energiasäästu eesmärgid, rakendada nende saavutamiseks poliitikameetmed ning siduda nõudluse ja pakkumisega seotud meetmed energiamajanduse korraldamisel ühtseks tervikuks. Süsteemi muutmisele peaks eelnema põhjalik mõjude analüüs, huvigruppide kaasamine, kogu protsess peab olema läbipaistev. Investorite kujutamine avalikkuses deemonitena ei peaks olema praktika, mida ühes euroopalikus riigis järgitakse.

Lõpuks pean taas kordama: Eesti riigil puudub läbimõeldud energiapoliitika, mis arvestaks uute suundadega kliima- ja energiapoliitikas, näeks ette energiaturgude avamise mõjusid ning looks investoritele ettenähtava ja toetava raamistiku. Ennustasin mõne kuu eest siinsamas, et kuni selline olukord kestab, on minister Partsil oodata tagasilööke oma valdkonnas ka edaspidi. Olen jätkuvalt samal seisukohal.