Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Vene sanktsioonid pitsitavad Poolat
Venemaa survestamiseks kehtestatud lääneriikide sanktsioonide negatiivne mõju võib lõigata Poola SKPst 0,6%, vahendab agentuur Bloomberg.
Poola asepeaminister Janusz Piechocinski ütleb intervjuus väljaandele Rzeczpospolita, et mullu müüs Venemaale kaupu 10 000 Poola firmat ja Ukrainasse 12 000 firmat. Poola eksport Venemaale on vähenenud 7% ja Ukrainasse 29%. Aasta teisel poolel langustrend süveneb, prognoosib Piechocinski.
Euroopa Liidu poolt Venemaale kehtestatud sanktsioonide otsene mõju Eesti majandusele on tühine, kuid kaudne mõju võib olla mõnevõrra tuntavam, kirjutab peaministri nõunik Maris Lauri.
Kui Euroopa Liit laseb Venemaa suhtes käiku karmimad sanktsioonid, riskib Taani eksport Venemaale 18 miljardilt Taani kroonilt (2,4 miljardilt eurolt) 3 miljardi krooni võrra kahaneda.
Venemaa kehtestatud impordikeeld on suur probleem Poola õunakasvajatele, kes püüavad nüüd saagile leida nii alternatiivseid turge kui ka uut kasutust, ergutades traditsiooniliselt õlut ja viina pruukinud poolakaid rohkem siidrit tarvitama.
Sisuturunduse saates vestleb Hando Sinisalu Roberts Idelsonsiga, kes on Signet Banki – ühe Läti silmapaistvama finantsasutuse – tegevjuht. Erinevalt traditsioonilistest jaepankadest keskendub Signet Bank ettevõtete pangandusele, investeerimispangandusele ja väikese ning keskmise suurusega ettevõtete finantseerimislahendustele, teenindades samal ajal fintech-sektorit oma tütarettevõtte Magnetic Bank kaudu.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.