Põlevkivituhk metsa väetama?

Eesti Energia uute energialahenduste juht Alo Kelder selgitas, et Eesti Energia eesmärk on võimalikult hästi kasutada ära energiatootmise kõrvalsaadusi.

“Üks sellistest saadustest on põletatud põlevkivi ehk põlevkivituhk, mida saab kasutada teede ja sadamate mass-stabiliseerimiseks,” ütles Kelder.

Üha enam leiab põlevkivituhk kasutust põllumajanduses lubiväetisena ning perspektiivseid kasutusvõimalusi on veelgi.

Efektiivne segu põlevkivi- ja puutuhast

“Huvitav uuring on käsil koostöös Eesti Maaülikooliga, milles uuritakse, kuidas mõjutab toitainerohke põlevkivituhk puude kasvu ammendunud freesturbaalal. Varasemad katsetused on näidanud, et tuha kasutamine mõjub hästi puude juurdekasvule,” tutvustas ta uurimust.

Eesti Maaülikooli metsakasvatuse osakonna vanemteadur Katri Ots: “Kõige efektiivsemaks puude kasvu stimuleerijaks turbamuldadel on osutunud põlevkivituha ja puutuha segu. Selle segamisel turbapinnasesse ei parane ainult puude kasv, vaid seni taimestumata alal hakkab arenema rohttaimestik ning sambla- ja samblikurinne.”

Ots selgitas, et põletatud põlevkivis sisalduvad toiteelemendid sobivad lisaks põldude rikastamisele ka metsaistikute kasvatamiseks ning turbamuldadel puistute ja jõulukuuseistandike kasvu kiirendamiseks. Põlevkivituhk on registreeritud riiklikus väetiseregistris ning Eesti metsaseadus lubab lubiväetiste kasutamist metsaaladel. “Enne otsustamist, kas põlevkivituhka oma metsas kasutada või mitte, tasuks metsaomanikul kindlaks teha, kas puistu kasvab fosfori- ja kaaliumivaesel turbamullal. Mineraalmuldadel on olnud selle tuha mõju puude kasvule tagasihoidlik,” ütles Ots.

Keskkonnasõbralikum ja ökonoomsem on metsas kasutada granuleeritud tuhka. “Skandinaaviamaades kasutatakse näiteks granuleeritud tuha laotamisel metsa traktorile järelhaagitavat spetsiaalset mahutit, mis on varustatud tuhagraanuleid laiali loopivate ketastega,” kirjeladas Ots võimalust, kuidas tuhk metsa saab.

Sobib happelistele turbamuldadele

“Põlevkivituhal kui toitainerikkal tootmisjäätmel on kõik eeldused taimede kasvu ja produktsiooni parandamiseks happelistel ja toitainevaesetel muldadel,” selgitas Ots. “Taimedele vajalike toitainete sisaldus põlevkivituhas on oluliselt stimuleerinud puude kasvu ja suurendanud puistute bioproduktsiooni turbamuldadel, mis on happelised ning fosfori- ja kaaliumivaesed.”

16. mai Metsanduse kuukirjast saab lugeda veel seda, miks looduskaitsjad ja metsaomanikud hästi läbi ei saa, ja tutvuda, kuidas näeb välja metsaistutus.