Autorollo vaidlus jõudis veel kord riigikohtu lauale

"Kassatsiooni esitasime seetõttu, et meie arvates ei ole ringkonnakohtu otsus õige," kommenteeris hagejate poolelt pankrotihaldur Martin Krupp. "Ringkonnakohus on oma lahendis asunud kostjatega samale seisukohale, et Autorollost vara väljaviimine ja igasuguse majandustegevuse lõpetamine oli Autorollo tegevuse jätkamine ning tekkinud majandusraskustele lahenduste leidmine." Ta lisas, et Autorollo pankrotihaldurite hinnangul kanditi Autorollo tühjaks ja vara peideti võlausaldajate eest.

"Ringkonnakohus on oma otsuse tegemisel lähtunud Autorollo seadusjärgse esindaja Väino Pentuse ja advokaat Siim Roode ütlustest. Pankrotihaldurite arvates ei ole need ütlused usaldusväärsed," sõnas Krupp. Samuti leiavad pankrotihaldurid, et ringkonnakohus ei ole oma lahendis analüüsinud piisavalt teisi tõendeid, eelkõige neid, millel pankrotihaldurite nõuded põhinesid.

Paljud tõendid olid Krupi sõnul jäetud kaevatavas lahendis tähelepanuta, kuigi riigikohus oli andnud nende hindamiseks suunise.

Kassatsioonkaebus esitati esmaspäeval, 21. novembril, ja esmalt hakkab riigikohus otsustama, kas võtta kaebus menetlusse või mitte.

Ringkonnakohus: keegi kostjatest ei vastuta

Ringkonnakohus otsustas oma 21. oktoobri otsusega jätta Autorollo pankrotihaldurite hagi täies ulatuses rahuldamata. See tähendab, et Autorollo varatuks tegemise eest ei pea otsuse jõustumisel rahaliselt vastutama mitte keegi kostjatest – ei reformierakondlastest poliitpaar Rosimannused ega advokaat Siim Roode.

Tallinna ringkonnakohtu otsusest Autorollo asjas selgub, et kohtu hinnangul pole tõendatud, et Reformierakonna mõjukas liige Rain Rosimannus, eksminister ja praegune riigikogu liige Keit Pentus-Rosimannus või advokaat Siim Roode oleks Autorollole tahtlikult kahju teinud. Nii on Autorollo afääri võtmesõnaks osutunud „tahtlikkus“.

Loe ka Äripäeva suurt ülevaadet "Autorollo afäär: kuidas kõik toimus".