Reform mõjutab ravimite hinda

Valitsus kiitis tänasel istungil heaks turvaelemente puudutavad ravimiseaduse muudatused.

Ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirjas tõdetakse, et ravimite ehtsuse kontrolli meetodid võivad piirata ravimite ringlust liidus ja suurendada kõigi tarneahelas osalejate kulusid.

Ravimiamet peadirektori asetäitja Katrin Kiisk selgitab, turvaelementide süsteemi rakendamine suurendab kulutusi ravimite tootmisel ja käitlemisel. Seda eeskätt ravimitootjatel, kes peavad uuendama toomisliine, looma süsteemi, mis genereerib unikaalseid koode ja trükib neid ravimite pakenditele, looma üleeuroopalise andmekogu, mis hoiab turvaelementide infot, võimaldab ravimid tuvastada ja koode kasutusel kõrvaldada. Hulgimüüjate ja apteekide lisakulutused on tagasihoidlikumad, nt skännerite soetamine ja oma infosüsteemide kohaliku turvaelementide andmekoguga liidestamise kulud. "On väga tõenäoline, et tehtavad kulutused resulteeruvad ka ravimi hinnas," tõdeb Kiisk.

"Niigi keerukat olukorda komplitseerib kahjuks ka asjaolu, et reformi rakendamiseks kavandatud ravimiseaduse muudatused ei lähtu nende erandite sätestamisel selgelt ja otse euromääruses antud kaalukriteeriumitest, vaid hulgimüüjatele kontrollikohustuste panemisel püütakse siseriiklikult erandite loomisel lähtuda teistsugustelt sõnastatud lähtepunktidest," ütleb Torgo.

Veel ühe selgust vajava põhimõttelise küsimuse toob välja Eesti Apteekide Ühendus juhatuse liige Timo Danilov. Nimelt on apteekide jaoks selgusetu, kas nad peavad hakkama väljastamisel kontrollima ka müügiloata ravimite pakendite ehtsust. Praegune seaduseelnõu näeb ette, et kui müügiloata ravimi pakend kannab turvaelemente, siis peaks ka ehtsuse kontrolli ja kasutuselt kõrvaldamise toimingud läbi viima. "Müügiloata ravimite maht järjest kasvab, seega võib nende näol suureneda märkimisväärselt apteekide töökoormus ning see teeb apteeke veelgi murelikumaks."

Mis puudutab reformiks valmisoleku tehnilist poolt, siis ütlevad nii hulgimüüjate kui apteekide esindajad, et sellega tegeletakse. Praegu arendab iga ettevõte ise jõudumööda oma IT-süsteeme, mis ühilduksid Ravimite Ehtsuse Kontrolli SA (REKS) loodud Eesti andmekoguga.

Eesti andmekogu sai valmis tänavu juunis ning septembri lõppu on kavandatud pilootprojekt, mille käigus müügiloahoidjad, hulgimüüjad, apteegid ja haiglaapteegid saavad hakata ravimite ehtsust kontrollima.

Seitse aastat tagasi oli ravimite vargus Itaalia haiglatest ja apteekidest nii ulatuslik, et seda kajastati meedias kui "hädaolukorda". Erakorraline olukord sundis Itaalia ravimiametit koostöös ravimitööstusega looma ühist andmebaasi, kus jagati infot varastatud ravimite kohta. Üheskoos teiste ravimeid käitlevate osapooltega Euroopas jõuti jälile skeemile, kus varastatud pakendid (ja mõnikord oligi ainus originaaltootest säilinud osa pakend) suunati tagasi seaduslikku tarneahelasse ning need jõudsid uuesti müüki mõnes teises Euroopa riigis.

Projekt, mis sai nimeks "Operation Volcano - Herceptin case" tõestas ilmekalt, et Euroopa ühisturul ei saa ükski riik kindel olla, et tema territooriumil seaduslikus tarneahelas võltsitud ravimeid ei ole.

Itaalia oli üks esimesi riike, kes ehitas üles oma ravimite ehtsuse kontrollimise süsteemi.