Rahandusminister Mart Võrklaev (Refomierakond) tegi koalitsioonipartneritele 2024. aasta lisaeelarve ettepanekud, mis tuleks tema sõnul enne riigikogu kevadistungjärgu lõppu vastu võtta.
Äripäevale selgitas rahandusminister, et värskemad majanduse väljavaated tõid meieni tõdemuse, et majandus nii kiirelt ei taastu, kui 2024. aasta eelarve ja eelarvestrateegia koostamisel aluseks võetud prognoosid seda lubasid.
Riigieelarve seadusega lubatud piiridesse saamiseks tuleb tulude ja kulude vahekorda liigutada miljardi võrra ning valitsuses ei usu suurt keegi, et seda oleks võimalik teha ilma uue maksutõusuta.
Eelarvepuudujääk ulatub järgmistel aastatel koguni 5%ni SKPst ja riigivõlg jätkab kiiret kasvu. Selline eelarvepoliitika seaks ohtu Eesti majanduse stabiilse arengu ega vastaks eelarvereeglitele, selgub pressiteatest.
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Riigile kuuluvad äriühingud ja need, mille üle riigil on otsustusõigus, tasuvad tänavu dividende 158 miljonit eurot, millest riigikassasse jõuab 152 miljonit eurot.
Sisuturunduse saates vestleb Hando Sinisalu Roberts Idelsonsiga, kes on Signet Banki – ühe Läti silmapaistvama finantsasutuse – tegevjuht. Erinevalt traditsioonilistest jaepankadest keskendub Signet Bank ettevõtete pangandusele, investeerimispangandusele ja väikese ning keskmise suurusega ettevõtete finantseerimislahendustele, teenindades samal ajal fintech-sektorit oma tütarettevõtte Magnetic Bank kaudu.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.