Jah, tekkinud olukord oli kahtlemata eriline ja erakordne: presidente on nii Eestil kui ka teistel riikidel korraga vaid üksainus, ja presidendi abikaasa võib juhtumisi olla ettevõtja. Toomas Hendrik Ilves ei arvestanud esimest korda kandideeris tingimata riigipeaks saamisega ja oli sellele isegi vastu. Kui presidentuur reaalseks muutus, siis nägi ta ka tegelikult ette toetuse pärast tekkida võivaid probleeme. Ent arusaadavasti oli ka palju muid argumente, mida tookord otsuseid langetades arvesse võtta. Ning kindlasti ei olnud planeeritud teisel ametiajal aset leidnud abielulahutus – sellised asjad elus lihtsalt juhtuvad, isegi presidentidel.
Põhjendamatu eelise küsimus jääb üles
Ent nii palju, kui toetuse jagamisest, selle edaspidisest menetlemisest ja mõlema osapoole rollist avalikult teada, jääb riigipeale teadliku põhjendamatu eelise andmise ja presidendi poolt selle aktsepteerimise küsimus üles ka nüüd. EASi tunnistus, et projekti menetlemises on tehtud vigu, aga tahtlikke rikkumisi ei tuvastatud, pole veenev põhjusel, et tegelikult on nüüd ju samahästi kui teoks saanud EASi omaaegse juhatuse esimehe Maria Alajõe soov jättagi Ermamaale antud 190 000eurone toetus täies mahus maksumaksja õlule. Sellele plaanile tõmbas otsustavalt pidurit tollane majandusminister Juhan Parts. Tõsi, 10 protsenti Ilves siiski tagastas, pidades teemat enda jaoks lõpetatuks. Varem otsust õigustanud Alajõe pole viimasel ajal kommentaare jagada soovinud, küll aga on teada, et ta kandideerib järgmiseks viieks aastaks riigikogu kantselei direktoriks.
EAS tunnistab oma teates sisuliselt, et summa väljanõudmiseks Ilveselt mingeid šansse ei ole ehk kohtus jääks sihtasutus kaotajaks. Ent EASi ülesanne pole mitte ainult kohtus võita, vaid ka maksumaksja raha kaitsta. Juhtumi selgeksvaidlemine oleks avalikes huvides, kuid paraku ei ole teiste raha jagavatel asutustel kommet kadumaläinud summade eest võidelda.
Summa kinnimaksmine võib saaga lõpetada küll EASi meelest, Ilvese kuuereväärilt see aga plekki ära ei võta ja kaasus ise jääb ajalukku Eesti presidendi jokk-teguviisi musternäidisena.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Vilniuses, Riias ja Tallinnas on viimase kahe aastakümne jooksul kerkinud uued äripiirkonnad ja kümned moodsad büroohooned. Ent kuna nende tehnilised omadused muutuvad üha sarnasemaks, kerkib esile teine küsimus: kas omanäoline arhitektuur võib luua käegakatsutavat majanduslikku väärtust?