“Olin isa ja emaga läbisõidul Viljandimaalt Haapsalusse. Oli maikuu, kohutav ilm. Sellist sadu ei ole ma rohkem näinud. Vihmapiisad olid mõisa mõõtu. Vihmavarje ega keepe meil ei olnud, aga see koht tundus nii oluline. Sõitsime autoga peamaja portikuse ette,” meenutas Karmel Jõesoo esimest kohtumist Raikküla mõisaga.
Tellijana saad artiklit lugedes teada:
- kuidas Jõesoode pere on veerand sajandit samm-sammult Raikküla mõisa päästnud ja mis on seni olnud kõige keerulisemad takistused;
- kui palju on mõisa taastamine tegelikult maksma läinud ning millist rolli on mänginud muinsuskaitseameti ja PRIA toetused;
- kuidas püüavad Karmel Jõesoo ja Ivo Lambing leida mõisale toimiva ärimudeli, et ajalooline paik end tulevikus ära majandaks.