Ebavajalik lisakohustus
Küll aga ei tohiks muuta ettevõtjatele kohustuslikuks erimärgistust autodele, mis on üksnes töösõitudeks. Ühest küljest piiraks see ettevõtja valikuvabadust, ent samas seaks lisakohustuse, mida tõenäoliselt paljud ei pea vajalikuks.
Üks põhjus, mis võib viia vastuseisuni, peitub maksuameti mulluses seigas, kui ühel ettevõtjal paluti selgitada, miks oli tema auto spordiklubi parklas ning kuidas oli see seotud ettevõtja tegevusega. Selline jälitustegevus oleks maksuameti juhile Marek Helmile maksnud peaaegu ametikoha, kui ettevõtjate pahameele tõttu soovis Helm oma edasisest tööst loobuda, ent toonane rahandusminister Maris Lauri suutis ta ümber veenda.
Nüüd aga on veelgi suurem tõenäosus, et erimärgistusega firmaautode omanikke hakatakse rohkem tülitama, kuna nende auto võib olla mõne ametniku meelest vales kohas. Mõne ettevõtja jaoks võib see tunduda isegi diskrimineerimisena, kuna näiteks avalikus sektoris ei ole sarnast nõuet seatud. Seetõttu hakatakse riigiametnikelt kiiresti vastu küsima: „Miks mina pean, aga sina mitte? Kus on õiglus?“
Paljud märgistavad juba praegu
Kui riik soovib eristada ettevõtluseks kasutatavaid masinaid, siis tegelikkuses on juba praegu suur osa ettevõtjaid teinud seda vabatahtlikult. Eelkõige tehakse seda enda tegevuse reklaamiga. Masinad, mida kasutatakse 100% töösõitudeks, on enamasti juba kaetud sama ettevõtte logo, loosungi, nime ja vahel isegi kontaktandmetega.
Erimärgistuse pooldajate meelest distsiplineeriks selline muutus auto kasutajat ning masinat ei kasutataks enam erasõitudeks. Samas tundub selline lootus pigem naiivne, sest pigem ei hakka ettevõtjad märgistust kasutama või suudavad leida lõpuks ikka viisi, kuidas erasõidud ühildada ettevõtlusega. Nii nagu mõni riigiametnik kasutab ainult avaliku sektori hüvanguks mõeldud masinat vahel ikkagi poe lähedal peatumiseks.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Rahandusministeerium sooviks eristada firmaautod värviliste numbrimärkidega, maksuekspert Lasse Lehis aga peab seda vaenu õhutamiseks.
Veel mõni aasta tagasi oli Eestis autot ostes või müües üsna selge, kust otsingut alustada – üks automüügiportaal oli kujunenud sedavõrd harjumuspäraseks, et alternatiividele polnud suurt põhjust mõeldagi. Nüüd on aga pilt muutumas. Autod on liikunud üha enam nii uutesse müügikanalitesse kui ka automüüjate enda veebilehtedele ning valikuid tasub teha mitmest kohast.