Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Untsu läinud rahaasjade käsitlemise vale tee
Kui avaliku raha kasutamine läheb nihu, siis tuleb seda ausalt, kas või brutaalse otsekohesusega tunnistada, jama ära klaarida ning avatult selgitada, millised järeldused juhtunust tehti, selmet olukorda võimalikult süütuna näidata ja võimaluse korral mitte midagi teha, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Seda, et maksumaksja – kas siis Eesti enda või Euroopa Liidu omade – raha ei lähe asja ette, juhtub ikka, kuigi ei tohiks. Viise selleks on hulgim, alustades vaatamata parima teadmise kaasamisele ebaõnnestuvast investeeringust ning lõpetades nahaalse korruptsiooni ja lihtlabase varastamisega. Lisaks niisuguste stsenaariumite kõikvõimalikul moel ennetamisele on tähtis ka see, kuidas käitutakse siis, kui lugu on kehvasti.
Viimased aastad on muutnud Eesti tarbija ostukäitumist rohkem, kui esmapilgul paistab. Inflatsioon, elukalliduse kasv ja üldine majanduslik ebakindlus on pannud inimesi oma oste hoolikamalt läbi mõtlema. Ka No Bananas näeb seda iga päev.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.