Kristina Kallas süüdistab Keskerakonda koolilaste olukorra poliitilises ärakasutamises

Haridusminister Kristina Kallas lükkab saates "kuum tool" ümber väite, nagu poleks Tallinnas sadadele põhikoolilõpetajatele õppekohti. Tema sõnul on kohad olemas, kuid osa noori pole süsteemis õigesti registreeritud või pole linn nendega ühendust saanud. Kallas nimetab juttu 700 koolikohata lapsest „ebaprofessionaalseks ja puhtaks poliitiliseks rünnakuks“ ning süüdistab Keskerakonda laste olukorra poliitilises ärakasutamises.

Samas möönab minister, et ligi 60 protsenti Tallinnas registreeritud õppekohata noortest on venekeelse põhikooli lõpetajad, kelle eesti keele oskus ei võimalda neil kohe eestikeelses gümnaasiumis või kutsekoolis jätkata. Kallase hinnangul on see aastakümneid kestnud segregeeritud koolisüsteemi tagajärg.

Õppimiskohustuse pikendamist põhjendab Kallas asjaoluga, et seni kadus pärast põhikooli haridussüsteemist ligikaudu iga kümnes noor. Minister ütleb, et riik on esimest korda 35 aasta jooksul sunnitud tegelema ka nende lastega, kes ise kooli ei tule: „Neid lapsi ei saa maha kanda.“ Reformi tarvis on tema sõnul loodud umbes 1500 uut õppekohta, peamiselt kutse- ja ettevalmistavas õppes.

Kallas rõhutab, et kõigile ei sobi akadeemiline gümnaasium ning praktilisi oskusi õpetav kutseõpe ei tohiks olla läbikukkumise märk. Samal ajal näitab tänavune segadus, et õppekohtade olemasolust üksi ei piisa – omavalitsused peavad noored üles leidma, nende tegeliku olukorra välja selgitama ja sobivasse õppesse aitama.

Õpetajate puhul peab Kallas pelgast järelkasvust suuremaks probleemiks seda, et juba koolis töötavad inimesed lahkuvad kasvava koormuse ja ühiskondlike ootuste tõttu. Tema sõnul on praeguseks „kõik kooli ja õpetaja peal“ alates rahatarkusest ja tervisekäitumisest kuni laste kommete ning eneseregulatsioonini.

Uus karjäärimudel peaks siduma vanem- ja meisterõpetaja taseme palga ning töötingimustega, kuid minister rõhutab, et varem eraldi tasustatud lisaülesandeid ei tohi lihtsalt kõrgema kutsetaseme tavakohustusteks muuta. Kallas ei poolda kontakttundide ülempiiri seadusesse kirjutamist ning tunnistab, et õpetajate palgatõus eeldab koolivõrgu korrastamist: Eestis võiks tema hinnangul olla praeguse 150–160 asemel ligikaudu sada gümnaasiumi ning kõigest 13 õpilasega kooli „ei saa nimetada gümnaasiumiks“.

Minister Kristina Kallast usutles saatejuht Linda Eensaar.
Saade on salvestatud 28. augustil ning Tartus Pereraadio stuudios.

Fotol haridusminister Kristina Kallas, foto: Liis Treimann/Äripäev.