Haiglaid ootab ees pingeline säästuaeg

Äsja uued lepingud kinnitanud haigekassa vähendas peamiselt nende haiglate mahtusid, kellel on suurem statsionaarse ja plaanilise ravi osakaal. Neid, kes pakuvad enam ambulatoorset ja vältimatut abi, puudutas kärbe vähem.

Erakapitalil põhinevaid asutusi, kes on haigekassa partnerid, puudutab lepingumahtude vähenemine samamoodi kui avalik-õiguslikke.

Silmakabinet OÜ omanikule Kai Noorele on ravijuhu maksumuse vähenemine valus löök. "Investeeringud ja plaanid on ju tehtud," ütles Noor. Silmakabinetis on mitu kallist aparaati ostetud pangalaenuga, mis ootab tagasimaksmist. Noor näeb väljapääsu tasuliste teenuste hulga suurendamises.

TÜ Kliinikumi juhatuse liige Mart Einasto selgitas, et kui ravijuhu maksumus väheneb, saab haigla osutada ühe ravijuhu raames vähem teenuseid. Raviprotseduuride (näiteks operatsioonide) pealt kokku hoida ei saa, mistõttu tuleb tõenäoliselt vähendada uuringuid või voodipäevi.

Põhja-Eesti Regionaalhaiglas (PERH) vähenevad ambulatoorses ravis ravijuhud 0,2%, statsionaarses tegevuses aga 5,6%, ütles PERHi juhatuse liige Meelis Roosimägi.

Roosimäe sõnul on Eesti inimeste haigestumise struktuuri silmas pidades oluline, et onkoloogia ja kardioloogia ravijuhtude arv paar protsenti isegi 2009. aastal kasvaks. Sellevõrra on teistel erialadel tagasiminek suurem.

"Muidugi ei saa haigla rahul olla mingisugusegi tagasiminekuga ravijuhtude arvus," sõnas Roosimägi. "Kuid maksulaekumiste vähenemist ei saa me panna haigekassa süüks." Roosimäe sõnul peavad haiglad oma tegevust efektiivsemaks muutma.

Ega arst ravi hinda väga palju mõjutada ei saa, kuid mingil määral siiski. Iga patsiendi kohta on olemas kuluvahendid, mida saab kasutada või kasutamata jätta. Näiteks on olemas operatsiooni lisavahendid, nagu mehaanilised õmblusaparaadid - turul on neid erineva hinnaga. Haigeid on võimalik ravida ka ilma nende abivahenditeta või valida müüja, kes odavamalt pakub. Odavam ei tähenda alati halvemat, kuid elu näitab siiski, et mis on kallim, on ka parem.